Euroopa Komisjon soovitab vähendada CO2 heidet 2040. aastaks 90 protsenti | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Euroopa Komisjon on teinud huvitava ettepaneku, soovitades vähendada CO2 heidet 2040. aastaks 90 protsenti. See on suur samm võitluses kliimamuutuste vastu ning pakub Eestile võimaluse olla selle olulise ülesande täitmisel eesliinil. Olles tuntud oma kauni looduse ja puhaste keskkonnatingimuste poolest, on Eesti kindlasti pühendunud selle eesmärgi saavutamisele. See ettepanek annab meile võimaluse arendada ja rakendada uusi tehnoloogiaid ning luua rohkem keskkonnasõbralikke lahendusi, mis aitavad meil säilitada meie planeedi puhtust ja ilu.

Euroopa Komisjon tegi teisipäeval ettepaneku kehtestada Euroopa Liidule siht kärpida 2040. aastaks süsinikdioksiidi (CO2) emissiooni 1990. aasta tasemega võrreldes 90 protsenti. Sihteesmärki sisaldava teatise esitamises nähakse juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel lakmustesti, milline on avalikkuse hoiak ühiskonna jaoks üha tuntavamaks muutuvasse võitlusse kliimamuutustega.

Euroopa Komisjoni teisipäeval esitatud teatis annab küll tõuke poliitilisele debatile, kuid ametliku ettepaneku eesmärgi juriidiliseks kinnitamiseks teeb siiski alles komisjoni uus koosseis, mis pannakse paika pärast europarlamendi valimisi ning mis võib selguda alles aasta lõpus.

Teisipäeval esitas komisjon teatise, milles andis mõjuhinnangu võimalike viiside kohta, kuidas saavutada juba kokku lepitud eesmärk muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Varasemalt on Euroopa Liit juba kokku leppinud eesmärgis vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside emissiooni 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

2040. aastaks seatud eesmärgid aitavad Euroopa ettevõtetel, investoritel, kodanikel ja valitsustel teha sel kümnendil otsuseid, mis on vajalikud kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Samuti suurendab see Euroopa vastupanuvõimet tulevastele kriisidele ja EL-i energiasõltumatust fossiilkütuste impordist, mis 2022. aastal moodustas üle 4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas komisjoni pressiteenistus.

Samas pressiteates öeldakse ka, et kliimamuutuste kulud ja mõju inimestele on üha suuremad ja nähtavamad ning ainuüksi viimase viie aasta jooksul on kliimaga seotud majanduslik kahju Euroopas olnud hinnanguliselt 170 miljardit eurot. “Isegi tagasihoidlike hinnangute kohaselt võib tegevusetusest tingitud kiirem globaalne soojenemine vähendada EL-i SKP-d sajandi lõpuks ligikaudu 7 protsenti,” väitis komisjon.

Selleks, et heitkoguseid 2040. aastaks 90 protsendi võrra vähendada, tuleb täita mitu eeltingimust, edastas komisjon:

– Lähtepunktiks on kehtivate õigusaktide täielik rakendamine, et vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti;.

– Riiklikud energia- ja kliimakavad tuleks ajakohastada ning komisjon teeb selleks koostööd liikmesriikide, ettevõtete ja sotsiaalpartneritega;

– Rohelisest kokkuleppest peab saama tööstuse CO2-heite vähendamise kokkulepe, mis toetub tööstuse olemasolevatele tugevustele (tuule- ja vesinikuenergia, elektrolüüs) ning aitab jätkuvalt suurendada tootmisvõimsust kasvusektorites nagu akud, elektrisõidukid, soojuspumbad, päikeseenergia, süsinikdioksiidi kogumine, säilitamine ja kasutamine, biogaas ja biometaan ning ringmajandus. Olulised on ka CO2 hinnastamine ja investeeringute leidmine.

2040. aasta eesmärgi saavutamise eelduseks on muu hulgas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate kasutuselevõtt ning kogutud süsiniku kasutamine tööstuses. Selle kohta esitas komisjon täna ka teatise, kus on muu hulgas kirjas, mida tuleks EL-is ja liikmesriikides teha, et võimaldada uute tehnoloogiate ja taristu kasutuselevõttu Euroopas ühtse CO2 turu loomiseks.

Samuti pakub komisjon välja võimalused, kuidas muuta valdkond investoritele atraktiivsemaks.

2021. aasta juulis jõustunud Euroopa kliimamääruses on sätestatud EL-i kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ja vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Pärast seda on EL vastu võtnud õigusaktide paketi “Eesmärk 55”, mille alusel liigutakse 2030. aasta eesmärkide suunas. Kliimamäärus nõuab muu hulgas, et komisjon esitaks 2040. aasta kliimaeesmärgid kuue kuu jooksul pärast esimeste ülemaailmsete kokkuvõtete tegemist Pariisi kokkuleppest 2023. aasta detsembris.

Komisjoni soovitus tuleb ajal, kui Euroopa Liidu rohepoliitika seisab silmitsi üha kasvava vastuseisuga, seda eriti põllumeeste poolt, märkis väljaanne Politico teisipäeval. Viimastel nädalatel on paljudes Euroopa riikides toimunud põllumeeste meeleavaldusi, mis kulmineerusid eelmisel nädalal Brüsselis toimunud jõuliste protestidega.

Seepärast rõhutas Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra teisipäeval Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees esinedes, et teatise avaldamine tähendab dialoogi alustamist.

Vahe-eesmärk on mõeldud olema vaheastmeks bloki 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi ja 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgi 55 protsendi vahel. 2022. aasta seisuga on bloki heitkogused 32,5 protsenti väiksemad kui 1990. aastal.

Teisipäevane soovitus põhineb kolme erineva võimaluse hinnangul: 80 protsendi sihtmärk, mis sarnaneb lineaarsele trajektoorile EL-i 2030. ja 2050. aasta eesmärkide vahel; 85–90 protsendiline vähendamine; 0-95 protsendi ulatuses kärpimist.

Eelmisel aastal toetas Euroopa kliimamuutuste nõuandekomisjon oma hinnangus viimast võimalust, öeldes, et heitkoguste vähendamine 90–95 protsendi võrra oleks “õiglane ja teostatav”. Mitmed riikide valitsused on kutsunud komisjoni üles esitama “ambitsioonikat” eesmärki, edastas Politico.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa Komisjoni soovitus vähendada CO2 heidet 2040. aastaks 90 protsenti on oluline samm võitluses kliimamuutuste vastu. Eesti peaks võtma see soovitus tõsiselt ning rakendama meetmeid, mis aitavad vähendada süsinikdioksiidi heidet. See nõuab üleminekut rohelisemale energiatootmisele ja transpordile ning keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutamist. Samuti peaksid nii valitsus kui ka kodanikud olema teadlikud oma tegevuse mõjust keskkonnale ning tegema teadlikke valikuid. Loodetavasti suudab Eesti täita Euroopa Komisjoni seatud eesmärgi ning anda oma panuse puhtama planeedi loomisel.