Ukraina lasi põhja Vene raketikaatri Krimmi lähedal | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt lasi Ukraina põhja Vene raketikaatri Krimmi lähedal. See sündmus on lisanud pingeid juba niigi pingelisele olukorrale Ukraina ja Venemaa vahel. Sellised sündmused mõjutavad meid kõiki siin Balti riikides, kuna see muudab geopoliitilist olukorda meie piirkonnas. See teema on kuum ja oluline ning on arutelu üle väärt, eriti kui see mõjutab meie naaberriike ja meie enda turvalisust.

Ukraina lasi põhja Vene raketikaatri Krimmi lähedal. Vene okupatsiooniväed ründasid kolmapäeva õhtul Harkivi oblastis asuvat Veliki Burluki küla, kus kaks lennukipommi visati haiglale, teatas uudisteagentuur UNIAN viidates sõjaväevalitsuse informatsioonile.

Oluline teisipäeval 1. veebruaril kell 14.08:

– Ukraina lasi põhja Vene raketikaatri Krimmi lähedal;

– Venemaa armee ründas Harkivi oblastis lennukipommidega haiglat;

– ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi;

– NYT: Zalužnõi saatus näib rippuvat juuksekarva otsas.

Ukraina lasi põhja Vene raketikaatri Krimmi lähedal

Ukraina luure peavalitsuse (HUR) eriüksus Group 13 viis öösel vastu neljapäeva operatsiooni Krimmis Donuzlavi järvel viibinud Vene raketikaatri Ivanovets vastu. Mitu tabamust saanud laev läks põhja. Tegemist oli Projekt 1241 tüüpi raketikaatri ehk korvetiga.

Donuzlav on okupeeritud Krimmis ranniku lähedal asuv järv, mis on ühendatud alates 1961. aastast merega.

HUR kasutas Vene raketikaatri vastu mitu meredrooni. Mitme otsetabamuse järel läks laev põhja.

Ukraina võimud toovad välja, et selline raketikaater maksab umbes 60 kuni 70 miljonit dollarit.

HUR avaldas ka eduka operatsiooni kaadrid.

Venemaa armee ründas Harkivi oblastis lennukipommidega haiglat

Vene okupatsiooniväed ründasid kolmapäeva õhtul Harkivi oblastis asuvat Veliki Burluki küla, kus kaks lennukipommi visati haiglale, teatas uudisteagentuur UNIAN viidates sõjaväevalitsuse informatsioonile.

Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse juhi Oleh Sinehubovi sõnul leidis rünnak aset kell 21.50 kohaliku aja järgi.

Haiglast evakueeriti 38 inimest, kellest viis olid asutuse töötajad. Kohapeal anti esmaabi neljale inimesele.

Rünnaku tagajärjel said kannatada hoone fassaad, aknad ja katus.

Harkivi oblasti politseiülem Volodõmõr Timoško täpsustas, et üks pomm kukkus meditsiiniasutuse lähedale. Teine oli otsetabamus.

“Politsei ja kiirabi abiga evakueeriti haiglast 38 inimest, kelle seas 33 patsienti. Kaks olid voodihaiged ja viis haigla töötajad. Ohvreid on, kuid täpsem teave selgub hiljem,” sõnas Timoško.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi. Vene väed liikusid veidi edasi Ivanivske lähedal, seda kinnitavad ka 29. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad veel Spirne, Bohdanivka ja Khromove lähedal. 

Kupjanski rindel suuremaid muutusi ei toimunud. Vene ja Ukraina allikat teatasid, et lahingud käivad Sõnkivka, Kõslivka, Tabaivka, Berestove ja Kotljarivka lähedal. 

Venemaa väed jätkavad pealetungi ka Avdijivka suunal. 31. jaanuaril avaldatud  geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid veidi edasi Avdijivka lõunaosas. Üks Vene sõjablogija väitis, et Avdijivka kõige lõunapoolsemas elurajoonis käivad lahingud. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske, Nevelske, Stepove. Venemaa jätkab ka koksitehase piirkonnas asuvate Ukraina positsioonide ründamist. 

NYT: Zalužnõi saatus näib rippuvat juuksekarva otsas

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi saatus näib rippuvat juuksekarva otsas ja selle põhjuseks ei ole tema positsioon sõjaväes, kus teda austatakse, vaid pinged suhetes president Volodõmõr Zelenskiga, vahendas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN väljaande The New York Timesi artiklit.

Väljaande artiklis märgitakse, et Zelenski rahulolematus kasvas pärast seda, kui Ukraina vägede vastupealetung lõunas aeglustus.

Artiklis märgitakse, et pinge kindrali ja presidendi vahel hakkas tekkima pärast Ukraina ebaõnnestunud vastupealetungi eelmisel suvel.  Zelenski pettumus suurenes novembris pärast seda, kui kindral Zalužnõi kirjutas väljaandele The Economist artikli, milles väitis, et sõda on jõudnud ummikseisu. 

Ukraina meedias on sel nädalal levinud kuuldused, et Zelenski tahab vallandada Zalužnõid, kes on juhtinud relvajõude alates Venemaa kallaletungist 2022. aasta veebruaris.

Kuulujuttudes räägitakse, et Zalužnõi asemele pannakse  Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov.

Telekanali CNN allikad teatasid samuti, et Zelenski tagandab lähiajal Zalužnõi ülemjuhataja ametist, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 386 230 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

– tankid 6322 (+12);

– jalaväe lahingumasinad 11 773 (+16);

– suurtükisüsteemid 9228 (+33);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 976 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 663 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7136 (+36);

– tiibraketid 1847 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 267 (+36);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1462 (+10).

In conclusion, the incident of Ukraine’s navy claiming to have sunk a Russian missile boat near Crimea is a concerning escalation of tensions in the region. The ongoing conflict between Ukraine and Russia has the potential to further destabilize the region and threaten the security of neighboring countries such as Estonia. It is important for the international community to closely monitor the situation and work towards a peaceful resolution to prevent any further escalation of hostilities. Estonia stands in solidarity with Ukraine and calls for a peaceful resolution to the conflict.