Ukraina lapsed eestikeelsele õppele üleminekul erandeid ei saa | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on paljud Ukraina pered otsustanud tulla Eestisse parema tuleviku nimel. Üks oluline küsimus, millega need pered silmitsi seisavad, on nende laste haridusega seotud küsimused. Viimasel ajal on tekkinud arutelu selle üle, kas Ukraina lapsed, kes õpivad eestikeelses koolis, peaksid saama erandeid eestikeelsele õppele üleminekul. See teema on tõstatanud palju kõneainet ja arvamusi. Tuleb välja, et erandeid ei saa. Kuidas see mõjutab Ukraina lapsi Eestis – selle üle arutleme selles artiklis.

Sellest sügisest algab vene koolides üleminek eestikeelsele õppele. Haridusministeeriumi kinnitusel erandeid ei tehta ja nii tuleb eesti keeles õppima hakata ka ukraina lastel, kes seni on käinud emakeelses klassis.

1. septembril peavad kõik esimeste ja neljandate klasside lapsed hakkama õppima eesti keeles, mingeid erandeid ei tehta ja nii tuleb eesti keeles hakata õppima ka ukraina lastel, kes seni on käinud Tallinnas ekstra nende jaoks loodud Räägu koolis.

“Räägu kooli osas me otsustasime, et esimesi klasse ei ava ja need lapsed suunatakse elukohajärgsetesse koolidesse. Ja neljas klass asub õppima eesti keeles,” ütles Tallinna abilinnapea Andrei Kante.

Nii tuleb koolil seniste ukraina õpetajate asemele leida kolmele klassile sügiseks eesti keelt kõrgtasemel valdavad pedagoogid. Kante ei arva, et eraldi kooli loomine sõjapõgenikele oli vale otsus, sest Tallinna niigi ülerahvastatud klassidesse lihtsalt poleks ukraina lapsed ära mahtunud.

“Kui praegused esimesed klassid lõpetavad kuuenda klassi, siis lõpetab ka see (Räägu) kool,” ütles Kante.

Riigi loodud Vabaduse koolis õpivad ukraina lapsed alates seitsmendast klassist ja selles koolis on praegu õppetöö 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Selle riigikooli saatus sõltub Tallinnast.

“Vabaduse kool sõltub otseselt Kristiine koolist. See on täna see kokkulepe, et nendele õpilastele oleks tagatud väga sujuv hariduslik perspektiiv, kuhu nad lähevad pärast Räägu kooli lõpetamist. See on Vabaduse kool ja kui ühel hetkel Räägu kooli filiaali, Kristiine kooli filiaali vaja ei ole, siis see määrab ka Vabaduse kooli saatuse,” selgitas haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Kui eestikeelsele haridusele üle minnes lastele erisusi ei tehta, siis õpetajatele küll. Vene kooli õpetaja peab oskama eesti keelt B2 tasemel, eesti koolis aga kõrgtasemel. Ukraina õpetajad neile nõuetele aga üldjuhul ei vasta.

“On teatud juhtudel seadusandluses ka see võimalus, et saab neid käsitleda välismaalt tulnud spetsialistidena, kellel on viivitus keelenõuetes ehk viie aasta pärast hakkavad kehtima alates siin olekust. Nii et see lükkab mõnevõrra seda nõuet edasi teatud ametikohtadel, aga suures plaanis, pikas perspektiivis ma soovitaks kõigil eesti keelt õppida,” rääkis Dubolazov.

Tallinn korraldab praegu koolides õpetajatele keelekoolitusi, kuid abilinnapea Kante ei usu, et suur osa ukraina õpetajatest eesti keele nõutaval tasemel selgeks saavad. Kui sel sügisel saadakse veel hakkama, siis Kante sõnul on kõige kriitilisem 2025. aasta sügis, mil on märgatavalt rohkem vaja eestikeelseid õpetajaid.

In conclusion, the decision not to make exceptions for Ukrainian children when transitioning to Estonian-language education is a step toward promoting language cohesion and integration in Estonia. While it may present initial challenges for the Ukrainian community, it ultimately fosters a more unified and inclusive society. By encouraging all children to learn and use Estonian, the country is laying the groundwork for better communication and understanding among its diverse population. It is important for the Ukrainian community to embrace this transition and see it as an opportunity for their children to become fully integrated members of Estonian society.