Üha enam poliitikuid teeb sotsiaalmeedias koostööd suunamudijatega | uudised

Eestis on viimasel ajal märgatud järjest kasvavat trendi, kus poliitikud teevad tihedat koostööd suunamudijatega sotsiaalmeedias. See uus nähtus on tekitanud palju huvi ja arutelu ühiskonnas. Poliitikute ja suunamudijate koostöö on märk sellest, kuidas poliitilised sõnumid jõuavad tänapäeval rohkemate inimesteni kui kunagi varem. Uus viis poliitiliste ideede jagamiseks ja mõjutamiseks on muutnud poliitilise maastiku dünaamilisemaks kui kunagi varem.

Mitmed Eesti poliitikuid on hakanud kasutama aktiivselt sotsiaalmeediat ning tegema koostööd suunamudijatega. ERJK aseesimees Kaarel Tarandi sõnul peab olema selgelt arusaadav, kui tegemist on valimispropagandaga.

Välisministeerium tegi möödunud kuul koostööd sisulooja Karl Gustav Kurniga, kes käis ministeeriumiga kaasas visiidil Indiasse, kus ministeerium tasus sisulooja reisikulud 3000 euro väärtuses.

Välisminister Margus Tsahkna (E200) Instagrami populaarseim video on naistepäeva puhuks salvestatud klaveripala räppar Nubluga. Tsahkna sõnul on sotsiaalmeedias kõige olulisem suhelda võimalikult paljude inimestega.

“Ma ei ole see inimene tavaliselt, kes vaatab reitinguid või kuidas olla kõige populaarsem. Me oleme kokku leppinud mingites otsustes, mida me oleme tulnud tegema ja need ei pruugi üldse olla populaarsed. Nii et mul isiklikult selline suhe puudub, et vaadata kui palju keegi kuskil laike annab või mida iganes,” ütles Tsahkna. “Aga mis on tähtis, on see, et me suudaksime võimalikult paljude eesti inimestega suhelda.”

Suuresti tänu sotsiaalmeediale noorte seas menukaks kujunenud Riigikogu liige Jüri Ratas (Isamaa) ütles, et poliitkampaaniate ja sotsmeedia sisuloome vahele ei tohiks võrdusmärki panna, sest poliitik teeb ühismeedias sama tööd, mida igapäevaselt.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütles, et peab olema selgelt arusaadav, kui keegi teeb sotsiaalmeedias valimispropagandat.

“Seal peab olema selge vahe sees, kas keegi teeb mingeid videosid või podcaste või midagi, kus ta selgitab Eesti riigi välispoliitikat näiteks ja mingit ametlikku tegevust oma auditooriumidele. Või kui ta teeb ministrile või kandideerivale isikule ja poliitikule konkreetselt valimispropagandat,” ütles Tarand.

Kommunikatsiooniekspert Andreas Kaju sõnul teeb poliitikute aktiivne sotsiaalmeedia kasutamine ajakirjanduse töö raskemaks, aga samal ajal olulisemaks kui kunagi varem. “Raskemaks selles mõttes, et poliitik ei vaja enam tingimata ajakirjandust selleks, et oma publikuga suhelda, oma auditooriumiga suhelda. Ajakirjanduse vahendav, toimetav roll ei ole enam nii kriitiline,” ütles Kaju.

“Me peame vahet tegema, et see ei ole sama, mis ajakirjandus. Sellel ei ole isegi mingit ühisosa ajakirjandusega ja üks ei tohi teist mitte mingil juhul asendada,” sõnas Kaju.

Kaju ütles, et on probleem, kui poliitikud ignoreerivad ajakirjandust ning suhtlevad otse läbi digitaalsete kanalite, kuna sellisel viisil ei ole vahel toimetaja rolli ega küsita kriitilisi küsimusi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et üha enam poliitikuid Eestis kasutab sotsiaalmeediat ja teeb koostööd suunamudijatega, et jõuda rohkemate inimesteni ja kujundada oma poliitilist kuvandit. See näitab poliitikute valmisolekut kohaneda tänapäeva kommunikatsioonikeskkonnaga ning kasutada uusi viise oma sõnumite levitamiseks. Samas tõstatub küsimus, kui palju selline lähenemine muudab poliitikute tegevust ja usaldusväärsust avalikkuse silmis ning kui suur on suunamudijate mõju poliitilisele arvamuskujundamisele Eestis. Igatahes näib trend suunamudijatega koostöö tegemisel poliitikas jätkuvat ka tulevikus.