Tuumajaamu sulgenud Saksamaa ehitab 16 miljardi euro eest gaasielektrijaamu | Välismaa

2182507hc33at24

Tähelepanuväärne areng energiasektoris saabus viimase aastakümne jooksul, kui Saksamaa otsustas sulgeda oma tuumajaamad ja investeerida 16 miljardit eurot uute gaasielektrijaamade ehitamisse. See samm on saanud nii kiitust kui ka kriitikat, kuid kindlasti on see tekitanud palju arutelu nii Saksamaal kui ka välismaal. Uute gaasielektrijaamade rajamine võib muuta energiamaastikku mitte ainult Saksamaal, vaid ka kogu Euroopas. See on kindlasti areng, mida tasub jälgida.

Saksamaa valitsus nõustus investeerima 16 miljardit eurot nelja suure gaasielektrijaama ehitamiseks. Fossiilkütusest maagaasil töötavate elektrijaamade ehitus on tööstusjuhtide ja valitsuse sõnul energiajulgeoleku tagamiseks möödapääsmatu. Veel eelmisel aastal suges Saksamaa oma kolm viimast tuumajaama.

Esmaspäeval avaldatud pressiteate kohaselt on gaasielektrijaamade ehitamine vajalik lisaks taastuvenergia järjekindlale kasvule. Uued elektrijaamad tagavad püsivat elektrivarustust ka ajal, kui päikese- ja tuuleenergia tootmist on vähe.

Saksamaa valitsus jõudis vastavale otsusele sotsiaaldemokraadist Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja rohelisest majandusministri Robert Habecki kõneluste tulemusel. Kokkuleppe kohaselt suurendatakse elektritootmist 2028. aastaks tootmisvõimekusi suurendava turupõhise skeemi abil, kirjutab Politico.

Valitsuse pressiteate kohaselt on maagaasil töötavad gaasielektrijaamad “kaasaegsed, väga paindlikud ja kliimasõbralikud”, sest neid saab tulevikus üle viia taastuvenergiast toodetavale vesinikule. Hetkel ei toodeta kuskil maailmas tööstusmastaabis taastuvenergiast vesinikku.

Kokku peaks elektrijaamad olema võimelised tootma kuni 10 gigavatti elektrit ning projektide hanked algavad varsti.

Saksamaa riigi omandis olev ettevõte Uniper, mis eeldatavasti osaleb uute elektrijaamade ehitustöödes, õnnitles valitsust poliitilise konsensuse saavutamise pärast.

“Kiire tegevus on hädavajalik, sest lubade väljastamise protsess ja tegelik elektrijaamade ja laoruumide ehitus võtab mitu aastat aega,” lisas Uniper.

Keskkonnakaitsjad suhtuvad kriitiliselt Saksamaa valitsuse otsusesse.

“[See on] musternäide sellest, kuidas kiidulaulud vesinikule on kõigest suitsukate maagaasile,” teatas mainekas keskkonnagrupp Greenpeace.

Loe rohkem:  ISW: Vene väed on teinud Ukraina rinnetel väikseid edusamme | Välismaa

Sarnased skeemid mujal Euroopa Liidus on samuti pälvinud keskkonnakaitsjate rohket kriitikat. Eelmisel nädalal sai Prantsuse energiaettevõte Engie loa ehitada 500 megavatise võimsusega gaasielektrijaama Hollandis Nijmegeni linna lähedal, kuigi üle 2000 kohaliku elaniku kirjutas alla petitsioonile projekti vastu.

Ka Engie ütleb, et tegemist on niinimetatud hübriidelektrijaamaga, mis saab kasutada tulevikus vesinikku.

Saksamaa pani kinni oma kolm viimast tuumareaktorit aprillis, kuigi valitsust on hoiatatud, et selle tagajärjel tuleb kasutada rohkem fossiilkütuseid. Eelmisel aastal avaldas Saksamaa valitsuse enda kliimaamet aruande, millest selgub, et Saksamaal ei õnnestu tõenäoliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 65 protsendi võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga, kuigi tegemist on valitsuse ametliku eesmärgiga.

Valitsuse kolmest erakonnast toetasid liberaalsed Vabad Demokraadid (FDP) tuumaenergia jätkuvat kasutamist, kuid roheliste ja sotsiaaldemokraatide seisukoht kaalus üle.

“Tuumaenergia on läbi,” reageeris Scholz septembris FDP üleskutsele käivitada tuumajaamad taas üles.

Kokkuvõttes jääb kaheldavaks Saksamaa otsus sulgeda tuumajaamu ja ehitada selle asemel gaasielektrijaamu. See otsus tõstab küsimusi nii keskkonnaohutuse kui ka energiajulgeoleku seisukohast. Samuti on küsitav, kas selline suur investeering gaasielektrijaamadesse on pikaajaliselt jätkusuutlik lahendus. Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks on oluline jälgida arenguid energiasektoris ning võtta arvesse nende mõju meie enda energiapoliitikale. Teadlikud otsused ja jätkusuutlikud lahendused on üliolulised meie tuleviku jaoks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga