Politsei loobub Tallinnas hoiatusmärkidest kiiruse mõõtmise ajal | Eesti

1904120ha8eft24

Tere tulemast Tallinnasse! Viimastel uudistel on teatatud, et politsei loobub hoiatusmärkidest kiiruse mõõtmise ajal. See uudis on tõstatanud palju küsimusi ning tundub, et see on tekitanud palju segadust. Kuidas see mõjutab meie linna elanikke ja külastajaid? Kas see on õigustatud otsus politsei poolt? Kas see muudab meie teed turvalisemaks või hoopis ohtlikumaks? Selles artiklis uurime lähemalt selle uue poliitika tagamaid ning analüüsime selle võimalikke mõjusid. Olge valmis mõtlema kriitiliselt ja avastama uusi vaatenurki.

Politsei tõhustab veelgi kontrolli Tallinna kesklinnas ning loobub hoiatusmärkidest kiiruse mõõtmise ajal, et tagada madaldatud sõidukiirusest kinnipidamist, ütles PPA liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss. Möödunud aastal tabati kiiruseületajaid kõige enam Peterburi teel, Pärnu maanteel ja Paldiski maanteel.

Tallinna linnavalitsus on otsustanud, et piirkiiruste alandamine toimub järk-järgult ning 2024. aasta jooksul on kavas kogu Tallinna kesk- ja südalinn muuta 30 km/h alaks, erandiks vaid magistraaltänavad, kus jääb lubatud kiiruseks 40 km/h.  Jaanuarikuus vähendati  lubatud sõidukiirust Liivalaia tänaval, mis on üks pealinna tihedama liiklusega tänavaid.

Politsei andis autojuhtidele veidi aega uute liiklusoludega kohaneda, kuid nüüd on  korravalvurid ajutiste kiiruskaameratega kohal. Ja tulemused on silmaga näha. Kui novembris tuvastati Liivalaia tänaval 51 kiiruseületamist, siis jaanuaris 245, kusjuures patrullidele jäi vahele vaid üks kiiruseületaja. Kõik ülejäänud patustajad tuvastati ajutiste kiirusekaamerate abil.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss ütles, et kontrolli on kavas Tallinna kesklinnas veelgi tihendada ning selleks kasutakse põhiliselt just ajutisi automaatkiiruskaameraid, sest Kirsi sõnul on patrullidel keeruline mitme sõidurajaga  teel liiklust kontrollida. Samas on patrullide eelis võimalus autojuhiga ka vestelda ning selgitada veelkord kiirustamise ohtlikke tagajärgi.

Rikkumisohtlikumad tänavad

Loe rohkem:  Viljandis avati uus päästekeskus | Eesti

Andmed on võetud 2023. aasta kohta ja kokku liidetud nii kaamerate kui ka patrullide poolt fikseeritud rikkumised.

Peterburi tee    15 844

Pärnu mnt         13 608

Paldiski mnt       8899

Narva mnt          7622

Järvevana tee   5715

Kiiruskaamerate ette enam hoiatusmärke ei panda

Varem on politsei kiirusemõõtmise eel pannud välja ka ajutised hoiatusmärgid, et teavitada juhti eelolevast kiirusemõõtmisest. Nüüd seda praktikat muudetakse. “Me ei kasuta enamus ajast hoiatavaid märke enne kiiruskaamerat, kuna me oleme näinud, et autojuhid otsivad tee äärest hoiatusmärki ja proovivad siis sellel hetkel kiiruse alla saada.  Seejärel vajutatakse jällegi gaasi ja sõit jätkub sama kiirusega,” väitis Kirss. Tema sõnul võib siiski olla eriolukordi, kus hoiatusmärkide kasutamine on vajalik.

Politsei soovib  tema sõnul edaspidi olla rohkem ootamatutes kohtades, et suunata juhte  tähele panema lubatud sõidukiirust. “Eesmärk on ikkagi kõikjal lubatud kiirustest kinnipidamine, see on oluline kõikidele liiklejatele, eriti näiteks jalakäijatele ja jalgratturitele,” rõhutas politsei liiklusjärelvalve juht.

Enim kihutajad Peterburi teel ja Pärnu maanteel

Möödunud aastal tabati kõige enam kiiruseületajaid Peterburi teel, seal fikseeriti 15 844 kiiruseületamist, järgnes Pärnu maantee 13 608 kiiruseületamisega. “Pärnu maanteel on kaks kohta, kus gaasipedaali armastatakse põhja vajutada – Järve Selveri juures ning viadukti läheduses. Ja võib tunduda, et on mitu sõidurida ja sõidukitel peaks olema vaba voli sõita, aga politsei jaoks on see põhimõtteline küsimus: kui meil on kiirus piiratud, siis palun hoia sellest kiirusepiirangust kinni. Sest kui ma rikun ühes kohas, ma kipun rikkuma ka teises kohas piirkiirust ja võib-olla eirama muid liiklusseaduse märke. Ja lõppkokkuvõttes see ongi see põhjus, mille pärast siis liiklusõnnetused juhtuvad. See on liiga riskantne käitumine,” märkis Kirss.

Loe rohkem:  Eesti pole võtnud seisukohta, kas toetab NATO uue juhina Mark Ruttet | Eesti

Trahvide kogumine pole eesmärk

Paljud autojuhid on märganud, et politsei mõõdab kiirust just ajal, kui teed ja tänavad on tühjemad, näiteks nädalavahetuse hommikuti. Kas seda tehakse sooviga koguda rohkem trahve, et oma töö tõhusust näidata? Kirss väitis et statistikal pole nende jaoks mingit tähtsust. Patrullide arvu pole põhjust tema sõnul väga suurendada, sest vajaliku töö teevad ära automaatsed või ajutised kiirusekaamerad. Ka statistika näitab, et ajutiste kiirusekaameratega tabatakse mitu korda rohkem juhte, näiteks jaanuaris tuvastasid patrullijad Tallinnas 702 kiiruseületajat, ajutiste automaatkaameratega aga 9335.

Tema sõnul võiks pealinnas olla oluliselt rohkem statsionaarseid  liikluskaameraid, et tuvastada lisaks kiirusületamisele ka fooritulede eiramist ning keelatud sõitmist ühistranspordi rajal. Ajutisi kiiruskaameraid on politseil Tallinna piirkonnas kasutada kaks, sellel aastal neid juurde ei hangita.

Sõidukijuhid on aga hädas, sest raske on orienteeruda muutuvate sõidukiirustega tänavatel. Kas lihtsam poleks kogu kesklinnas korraga kiiruseid muuta? Kirss aga ütles, et linnavalitsus on õigel teel, kui tänav tänava haaval kiiruseid alla toob, sest see sunnib autojuhte tähelepanelikumalt suhtuma ümbritsevass liiklusesse.  

Patrullide tuvastatud rikkumised

Mobiilsete kaamerate tuvastatud rikkumised

Kuigi politsei otsus loobuda hoiatusmärkidest kiiruse mõõtmise ajal Tallinnas võib tekitada segadust ja pahameelt, tuleb mõista, et see samm on tehtud liiklusohutuse tagamiseks. Kiirusületamine on üks peamisi liiklusohutuse probleeme ning politsei pingutused selle vähendamiseks on kiiduväärt. Samas tuleb jälgida, et politsei tegevus vastaks seadustele ja inimeste õigustele. Oluline on leida tasakaal kiiruse kontrolli ja liiklejate teavitamise vahel ning tagada, et see meetod aitab tõepoolest parandada liiklusohutust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga