Tuuli Räim: parim aeg kriisiks valmistuda on praegu | Arvamus

2296236h3c3bt24

Tuuli Räim on tuntud Eesti majandustegelane ja ettevõtja, kelle sõnum “parim aeg kriisiks valmistuda on praegu” kõlab eriti oluliselt täna, kui ülemaailmne ebakindlus ja majanduslikud proovikivid on olnud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Räim julgustab meid astuma samme oma ettevõtte ja isikliku rahalise tervise kindlustamiseks juba täna, et olla valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks. Tema arvamus avab silmi ning kutsub meid üles tegutsema enne, kui on liiga hilja.

Siseministeerium oma asutuste ja partneritega on lühikese aja jooksul teinud ära esmased kiired sammud inimeste kriisivalmiduse suurendamiseks ja töö jätkub. Välja on arendatud ohuteavitus, mida suudame teha praegu SMS-i, televisiooni ja raadio vahendusel.

Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks on päästeamet loonud riikliku plaani ja esmased varud. Kaardistatud on võimalikud evakuatsioonipinnad, mis muudetakse kriisi korral evakuatsioonikohtadeks. Koos kohalike omavalitsustega on süsteemselt suurendatud nende kriisiaegset toimepidevust. Alustatud on kortermajade keldrite varjumiskindlamaks muutmisega ning on märgistatud varjumiskohad, kuhu inimene saab tänaval olles kiirelt minna.

Järgmiseks neljaks aastaks on riigieelarvest elanikkonnakaitsesse eraldatud 30 miljonit eurot, millest siseministeeriumi valitsemisalale kümme miljonit eurot.

Mitmekülgne ohuteavitus

Kui juhtub midagi ootamatut ja paljude inimeste elu ja tervist ohustavat, on vaja sellest kiirelt teada anda. Ohuteavitust EE-ALARM, kus sõnum koos käitumisjuhistega saadetakse sündmust lahendava asutuse (näiteks päästeamet, PPA, terviseamet) otsusel ohualas olevatele mobiilidele, on kasutatud juba mitmel korral. Oleme saanud vajalikke õppetunde, kuidas teha seda veel kiiremini, selgemalt ja täpsemalt. Ohuteavituses on oluline roll häirekeskusel, koos ohuteavitusega käivitub kriisitelefon 1247.

Ohuteavitus peab olema terviklik süsteem ja inimesi tuleb teavitada erinevate kanalite kaudu. Suurõppusel Crevex katsetasime esimest korda koos SMS-idega ka sireene ning raadio- ja teleekraani teavitusi. Tuleb tõdeda, et sireenivõrgustiku paigaldamine on erinevatel põhjustel – alustades asukohtade lepingute sõlmimisest kuni hangeteni – osutunud aeganõudvamaks, kui plaanisime. Kuid see liigub ja hiljemalt selle aasta lõpuks on sireenivõrgustik 22 Eesti asulas üleval.

Sireenide asukohad on valitud asustustiheduse järgi, et katta häiresignaaliga võimalikult suur osa rahvastikust. Ohuteavituse funktsioon on arendamisel ka “Ole Valmis!” rakendusele ning lähiaastate eesmärk on ohuteavitus ka avalike digiekraanide vahendusel, nagu näiteks liiklusinfo tablood teedel ja ekraanid bussipeatustes.

Loe rohkem:  Brit Tammiste: rehabilitatsiooniteenus ei kao ja abi saab ka edaspidi | Arvamus

65 000 inimese nädalaks majutamine

Ulatuslik evakuatsioon tähendab tuhandete inimeste ajutist ümber paigutamist ohtlikult alalt ohutule. See on keeruline logistikaülesanne, mis elude säästmiseks tuleb korraldada võimalikult operatiivselt. Kriitilise tähtsusega on sõnumiselgus ja õigeaegsed käitumisjuhised, mis algavad ohuteavitusest.

Ulatuslik evakuatsioon eeldab toimivat, läbimõeldud ja -harjutatud süsteemi, väljaõppinud inimesi ja tehnikat ning varusid, mida tuleb eelnevalt kuskil hoiustada ja kriisi korral kiirelt õigesse kohta transportida.

Lähiaastate eesmärk on luua võimekus evakueerida ligi 65 000 inimest ehk viis protsenti elanikkonnast ja majutada neid evakuatsioonikohtades kuni nädal aega. See on tase, mida suurtes kriisides kõigepealt vajame, sest evakueerida ei ole ju vaja kogu elanikkonda, vaid kriisipiirkondade elanikud.

Erinevate asutuste koostöös on kokku leppimisel, mis saab peale seda, kui inimestel ei ole enam kodu, kuhu tagasi pöörduda, ehk kuidas toimib kriisist taastumine ja eluks vajalike tegevuste jätkumine. Päästeamet on viimastel aastatel ühes omavalitsuste, kaitseliidu, naiskodukaitse ja teiste partneritega teinud olulisi ettevalmistusi, et olla kõigeks selleks valmis.

Varjendid uutesse hoonetesse, varjumiskohad olemasolevatesse

“Arvestades ohtusid ja varjumiseks olevat aega, ei ole kunagi võimalik ehitada varjendeid kõigile elanikele.”

Varjumise eesmärk on kaitsta inimest plahvatuste, lööklaine, lendavate esemete ja muu vahetu ohu eest. Varjumine on vajalik eelkõige sõjalise rünnaku, kuid ka äärmuslike ilmaolude või ulatusliku õhusaaste korral. Varjumine peab olema väga kiire. Arvestades ohtusid ja varjumiseks olevat aega, ei ole kunagi võimalik ehitada varjendeid kõigile elanikele. Seetõttu peame kasutama varjumiseks teisi lahendusi, sealhulgas võtma kasutusele olemasolevad hooned.

Toome nüüd mängu konkreetsed mõisted: varjumiskoht ja varjend. Varjend on ehitis või selle osa, mis on spetsiaalselt varjumiseks ehitatud. Selle konstruktsioon vastab kehtestatud nõuetele ja selle kaitsevõime on mõõdetav. Varjumiskoht on varjumiseks kohandatud ehitis või selle osa, mis samuti kaitseb tolmu, kergema lööklaine ja lendava eseme eest. Avalik varjumiskoht on avalikus ruumis märgistatud koht, kuhu tänaval viibiv inimene saab kiirelt varjuda.

Loe rohkem:  Külli Taro: kui haldusotsused on vigased, pole tehnoloogia eriti oluline | Arvamus

Need mõisted on kavas õiguslikult määratleda varjumise regulatsioonis, mille kallal praegu siseministeeriumis tööd tehakse. Oluline on, et suurematele uusehitistele tuleb kohustus rajada nõuetele vastav varjend, just nimelt varjend, mitte varjumiskoht.

Arutelu all on, kuidas lahendada varjumine juba olemasolevates hoonetes. Tuleb leida tasakaal vajaduse ja võimete vahel, eesmärk on võtta kasutusele olemasolev taristu, mida kohandades inimestele kaitset pakkuda.

Varjendite nõudeid kehtestades on meile eeskujuks Soome ja Rootsi. Varjumise korraldamise küsimustes teeme tihedat koostööd ka Läti ja Leeduga, kus väljakutsed on Eestile väga sarnased.

Koolitused tõstavad kriisiteadlikkust

Milline on kriisiks valmis inimene? See on inimene, kes teab, mis teda ohustada võib ja kuidas ohu korral toimida. Tal on olemas varud, millega teatud aja iseseisvalt hakkama saada ning valmisolek abistada vajadusel teisi hättasattunuid.

Päästeamet koos partneritega viib sel aastal läbi koolitusi, kodude ja korteriühistute nõustamisi ning kampaaniaid, et elanike kriisivalmidust suurendada. Tänavu oktoobris tähistame elanikkonnakaitsekuud ning võtame need teemad avalikkuses rõhutatult fookusse. Eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust ohuteavitusest, ulatuslikust evakuatsioonist ja varjumisest. Elanikkonnakaitse väljaõppe ja koolitussüsteemi loomise eestvedajateks saavad päästeamet ja Sisekaitseakadeemia.

Kriisideks täielikult valmis olla on võimatu, kuid saab teha vajalikke ettevalmistusi. Pingutame selle nimel, et saada vajalik rahastus elanikkonnakaitse jaoks vajalike pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks ning juba loodud võimete hoidmiseks ja uute arendamiseks.

Ei ole mõtet keskenduda minevikus tegemata jäetule, vaid panna energia edasisele. Soovitan hoida praktilist meelt ka kõigil teistel. Eestis on turvaline elada ja on veelgi turvalisem, kui oleme ühiskonnana kriisideks valmistunud.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tuuli Räime arvamus sellest, et parim aeg kriisiks valmistuda on praegu, on väga oluline ja õige. Seistes silmitsi järjest keerukamate probleemidega maailmas, on oluline olla valmis ootamatusteks ja ettearvamatuteks olukordadeks. Olgu tegemist majanduskriisi, tervisekriisi või mõne muu väljakutsega, ettevalmistatus aitab meil neist paremini üle saada. Seega on otsustav tegutseda ennetavalt ja mitte jääda ootama, millal kriis meieni jõuab. Tuuli Räime sõnad annavad meile olulise õppetunni, et valmistumine tuleviku probleemideks algab juba täna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga