Tšehhi valitsuse plaan üle minna eurole on tekitanud palju vastuolusid ja vaidlusi nii poliitikute kui ka elanikkonna seas. Kuigi mõned usuvad, et eurole üleminek tooks kaasa majandusliku stabiilsuse ja kasvu, on teised muresid väljendanud valuutavahetusega kaasnevate kulude ja Euroopa Liidu rahapoliitika mõju pärast. See otsus mõjutaks ka Eesti, olles naaberriik ja Euroopa Liidu liige. Kuidas see mõjutaks Eesti majandust ja suhteid Tšehhi Vabariigiga, on küsimus, mis huvitab paljusid.
Tšehhi valitsus pidas sel nädalal vaidlusi euro kasutuselevõtu üle. Vaidluse põhjuseks oli Euroopa asjade ministri Martin Dvoraki otsus määrata ametisse eurole ülemineku saadik, oma algatust rahvusvaluuta krooni säilitamist toetava peaministri Petr Fialaga kooskõlastamata.
Kuigi peaministri nõudel vahetati uue ametniku tiitel välja “nõuniku” vastu, peab Dvorak sedagi saavutuseks ja sammuks, mis toob eurole ülemineku lähemale.
“Arvan, et [teisipäevase] istungi tulemus on toonud aastate suurima euroteemalise muutuse, mida poleks muidu juhtunud. Meie eesmärk oli saada valitsuse nõusolek järgmiseks sammuks eurole üleminekul ning me saavutasime selle,” ütles Euractivile Dvorak.
Hiljuti kutsus Tšehhi president valitsust üles astuma eurole üleminekuks vajalikke samme. Viiest Tšehhi valitsusparteist toetab eurole üleminekut neli: piraadid, tsentristlik STAN, kristlik-demokraatlik KDU-CSL ja paremliberaalne TOP 09. Konservatiivne peaministrierakond ODS on aga eurole ülemineku vastu, mistõttu ei oodata selles küsimuses mingeid muutusi enne 2025. aasta parlamendivalimisi.
Kõik Euroopa Liiduga liitunud riigid peale Taani on kohustatud eurole üle minema. Seni säilitavad EL-i liikmetest oma rahvusvaluuta lisaks Taanile ja Tšehhile ka Rootsi, Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria, kusjuures viimane kavatseb üle minna eurole lähiaastatel.
Eurole ülemineku eeltingimus on Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM II) liitumine. Sellega on liitunud ülalmainitud riikidest ainult Bulgaaria ja Taani. Tšehhi valitsus lubas valmistada 2024. aasta lõpuks analüüsi ERM II-ga liitumise võimalikkuse kohta.
“Meil on spetsiifilised ülesanded, tähtajad ja vastutusvaldkonnad ning see on samm õiges suunas,” ütles Dvorak analüüsi ettevalmistamise kohta.
Samas tunnistab ka minister ise, et eurole üleminek ei saa toimuda ilma Tšehhi ühiskonna toetuseta. Praegu on valijate enamus kroonist loobumise vastu. Ministri sõnul hakkabki tema euronõunik nüüd panustama ühiskondliku debati edendamisse.
“Mulle isiklikult meeldiks väga, kui Tšehhi liituks euroalaga 2028. aastaks,” ütles Dvorak.
In conclusion, the debate within the Czech government about transitioning to the euro reflects the ongoing discussion throughout Europe about the common currency. The decision to adopt the euro is not an easy one and involves careful consideration of economic and political factors. Estonia understands the challenges and complexities involved, as it went through this process itself in 2011. Ultimately, each country must carefully weigh the potential benefits and drawbacks of joining the eurozone and make a decision that is in their best interest.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus