Trump ei kavatse valimisvõidu korral Powelli ametiaega föderaalreservi juhina pikendada | Välismaa

Tere tulemast! Viimaste uudiste kohaselt ei plaani USA president Donald Trump pikendada föderaalreservi juhi Jerome Powelli ametiaega, kui ta peaks taas valituks osutuma. See otsus on tekitanud palju vastukaja nii Ameerika Ühendriikides kui ka üle maailma. Sellel on suur mõju ka Eestile, kuna USA föderaalreserv mängib olulist rolli maailma majanduses. Lugege edasi, et saada rohkem teavet selle olulise otsuse tagajärgede kohta Eesti jaoks.

Endine USA president ja vabariiklaste ametlikuks kandidaadiks pürgiv Donald Trump teatas reedel Fox Newsile antud intervjuus, et ta ei kavatse pikendada praeguse föderaalreservi juhi Jerome Powelli ametiaega valimisvõidu korral.

“Ei, ma ei tee seda,” ütles Trump. Powelli teine ametiaeg föderaalreservi juhina lõpeb 2026. aastal ning 2024. aasta USA presidendivalimiste võitja otsustab, kas Powell jätkab föderaalreservi eesotsas või tema asemele leitakse keegi uus.

Trump lisas, et ta usub, et Powell langetab varsti intressimäärasid, et aidata ametis oleval demokraadist USA presidenti Joe Bidenit novembris toimuvatel valimistel.

“Arvan, et ta teeb midagi demokraatide aitamiseks, kui ta intressimäärasid langetab,” ütles Trump.

Powell ütles kolmapäeval, et föderaalreserv ei tõsta enam intressimäärasid ning nüüd ootavad ametnikud suuremat kindlust, et inflatsioon langeb kahe protsendi juurde. Kui see kindlus on olemas, hakkab föderaalreserv intressimäärasid langetama, mis võib Powelli sõnul juhtuda juba sel aastal.

2020. aasta USA presidendivalimisi võitnud Biden nimetas Powelli teiseks ametiajaks 2021. aastal.

Trump nimetas Powelli oma kandidaadiks föderaalreservi juhi kohale 2017. aastal ning Powell astus ametisse 2018. aasta veebruaris. Ometi halvenesid kiiresti suhted toonase presidendi ja föderaalreservi juhi vahel.

Powell sattus korduvalt Trumpi rünnakute alla, kui föderaalreserv tõstis intressimäärasid. Trump nõudis intressimäärade langetamist USA aktsiaturu toetamiseks.

Oma reedeses intervjuus hoiatas Trump ka “ulatusliku inflatsiooni” ees, kui pinged Lähis-Idas peaksid viima nafta ja energiakandjate hindade tõusuni.

Iraani toetatud huthi mässuliste rünnakud kaubalaevadele ja tankeritele Punasel merel on pärssinud liikumist Suessi kanalit läbival laevateel. Tegemist on kõige kiirema ja odavama mereteega Aasia ja Euroopa vahel.

Kui Punane meri jääb laevadele ohu tõttu sisuliselt suletuks pikaks ajaks, sunnib see veeldatud maagaasi (LNG) tankereid liikuma mööda Aafrika lõuna- ja läänerannikut. Paljud laevandusettevõtted nagu Maersk on juba otsustanud Punast merd vältida, mis kasvatab tarneaegu ja -kulusid.

Kokkuvõttes on Trump teatanud, et ta ei kavatse anda Janet Yellenile, föderaalreservi juhile, uut ametiaega, kui ta valitakse uuesti presidendiks. See otsus on tekitanud palju küsimusi ja spekulatsioone majanduse tuleviku osas. Kuigi see ei ole otsene mõju Eesti majandusele, võib föderaalreservi juhi ametiaja lõpp ja uue juhi valimine mõjutada maailmamajandust, sealhulgas Eestit. On oluline jälgida USA föderaalreservi juhi ametiaja muutusi ning nende mõju globaalsele majandusele.