Tootjad tahavad õigust esitada alkoholireklaamides kokteiliretsepte | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus alkoholireklaamides on tekkinud tuline arutelu! Tootjad soovivad õigust esitada kokteiliretsepte, et tutvustada oma tooteid ja julgustada tarbijaid uusi jooke proovima. Samas on vastaste hulgas mure, et selline reklaam võib suurendada alkoholitarbimist ja kahjustada tervist. See on teema, mis puudutab meid kõiki ning kujundab meie arusaama alkoholikultuurist ja vastutusest. Astu sisse ja saa osa sellest olulise teemaga seotud arutelust Eestis!

Alkoholitootjate ja maaletoojate ettepanekute seas on muu hulgas soov, et alkoholireklaamis peaks olema võimalik esitada näiteks kokteiliretsepte või veini puhul toidusoovitust. Lisaks soovitakse, et ka alkoholi puhul saaks kasutada “Tunnustatud Eesti Maitse” logo.

Alkoholitootjate ja maaletoojate liit saatsid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) oma ettepanekud reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele, märkides muu hulgas, et toetavad eesmärki, et seaduses oleksid ainult tõesti vajalikud või eesmärgipärased piirangud.

Alkoholitootjad soovivad näiteks, et alkoholivabade jookide reklaami ei allutataks samale regulatsioonile nagu alkoholireklaam, leides, et nii saaks tarbijaid paremini suunata alkoholivabade jookide suunas.

“Alkoholivabad tooted on kiiresti kasvav turg, mõistlik on luua ettevõtetele soodus pinnas äritegevuse arendamiseks rahvatervise eesmärke seejuures toetades,” märgiti pöördumises.

Lisaks tahavad alkoholitootjad, et alkoholireklaamides lubataks tarbimisviisi kirjeldust, näiteks kuidas valmistada kokteile.

“Reklaamis peaks lubatud olema kokteiliretsept või veini puhul toidusoovitus. Aitab kaasa kultuursemale tarbimisele, õpetab inimest, kuidas toodet kasutada (nii-öelda kasutusjuhend). Miks me peaks seda infot inimeste eest varjama, kas on parem, kui inimesel on igal peol laual pudel puhast viina või see, kui inimesed õpivad kodus kokteili tegema ja kultuurselt tarbima?” seisab pöördumises.

Samuti soovitakse, et reklaamis saaks kirjeldada alkohoolse toote tootmisviisi ja -tehnoloogiat. “Näiteks kui on soov reklaamis öelda, et konjak on küpsenud burbooni vaadis, sest see annab tarbijale infot toote maitseomaduste kohta (mitte ei aja rohkem jooma),” märgiti.

Samuti sooviks alkoholitootjad, et ka alkoholi puhul saaks kasutada “Tunnustatud Eesti Maitse” logo.

“Miks jogurtitootja võib panna oma auhinnatud toote reklaami “Tunnustatud Eesti Maitse” logo, aga Eesti alkoholitootja ei või? Lubatud võiks olla ka erinevad erapooletute organisatsioonide poolt välja antud tunnustuste kuvamine,” leidsid alkoholitootjad.

Reklaamiseaduse muutmine on põhjustanud vastuolusid ka koalitsiooni sees, näiteks pole sotsiaalminister Riina Sikkut (SDE) nõus Tiit Riisalo (Eesti 200) juhitava MKM-i esialgsete plaanidega, sest need võivad Sikkuti hinnangul soodustada alkoholi tarbimist. Näiteks märkis Sikkut, et ei toeta alkoholireklaamile seatud neutraalsuse nõude kaotamist. Samuti häirib teda mõte lubada alkoholireklaami sisse täiendavaid elemente. 

Kokteiliretseptide kohta on Sikkut öelnud, et nende ekraanile lubamine tooks kasu asemel kahju. “Alkoholireklaami nägemine suurendab alkoholi tarbimist. Kusjuures meestel suurendab rohkem, naistel vähem,” märkis Sikkut. 

Kokteiliretseptide esitamine alkoholireklaamides võib olla atraktiivne viis tootjatele oma toodete reklaamimiseks, kuid sellel võivad olla ka negatiivsed tagajärjed. Alkoholireklaamide mõju noortele ja reklaamide võimalik üleskutse alkoholi liigtarvitamisele võib olla ohtlik. Seetõttu on oluline leida tasakaal tootjate soovide ja ühiskonna tervise vahel. Reguleerimine ja kontroll on võtmetähtsusega, et tagada vastutustundlik ja eetiline alkoholireklaam, mis austab kõigi osapoolte huve.