Toataimed vajavad talvel madalamat temperatuuri | Elu

Tervitused Eestist! Talv on käes ja kodu taimed vajavad meie erilist tähelepanu. Toataimed vajavad talvel madalamat temperatuuri, et säilitada oma tervist ja õitseda kevadel. See artikkel annab nõuandeid, kuidas tagada, et teie toataimed talvituvad edukalt, andes neile õige temperatuuri ja hoolduse. Olgu teie kodus suur või väike taimede kollektsioon, on oluline mõista, kuidas võtta hoolt oma roheliste sõprade eest, et nad jääksid terveks ja õnnelikuks ka kõige külmematel kuudel.

Maakodu tegevtoimetaja Eve Luigas andis “Terevisiooni” stuudios nõuandeid, kuidas külmal ja pimedal ajal toataimede eest hoolitseda.

Pruunikaks või kollakaks tõmbunud lehtedega taim annab märku, et ta puhkab. “Kui me mõtleme õues kasvava kase peale, siis sügisel lähevad tal lehed kollaseks ja kukuvad ära, sest ta hakkab puhkama. Taim sätib end puhkeasendisse ja tegelikult kõva häälega hõikab omanikule, et ma jään magama, palun vähenda kastmist, palun lase mu elukeskkonna temperatuuri allapoole. Ega taimed ei taha, et aknast tuleb külm ja alt on nagu praepann, kus on radiaator. Keera vähemalt ööseks natukene alla,” rääkis Luigas, kelle sõnul on taimedel eriti hea ahjuküttega kodudes, kus temperatuur kõigub ja mõjub hästi nii taime kui inimese organismile.

Kui temperatuuri alandada võimalik ei ole, siis soovitas Luigas otsida koju taimi, mis on pärit troopikast. “Tingimustest, kus külm tähendab 22 kraadi,” sõnas ta.

Ülekastmise vältimiseks on Luigase sõnul abiks sõrmed, millega mulla niiskust kontrollida. Kui taime on liialt kastetud annab sellest aimu hallitus juurekaela ümber. Luigas soovitab pottides kergkruusa, mis mulda katab ja niiskus endasse tõmbab, asendada päris kruusaga, mida ka teede katmiseks kasutatakse. “See kaitseb mulda ka praegu väga usinalt ringi lendavate leinasääsklaste vastu, kes ei pääse sel juhul sinna munema ja vastsed ei saa areneda ega juuri kahjustada,” selgitas Luigas.

Peaaegu kõiki toataimi soovitab Luigas kasta pigem alt poolt. Selleks on ka abivahendeid, mis suunavad vee otse taimepoti alumisse ossa.

Taimed, mis kasvavad talvel edasi, vajavad pimedal ajal lisavalgust. “Taimelambi soetamine ei ole midagi üleloomulikku. /…/ Läbi akna tulnud valgusest ei piisa. Kõige olulisem on teada taime nime. Kui seda tead, siis saad otsida taime kohta infot. Kõik taimed ei vaja ühesuguseid tingimusi,” tõdes Luigas.

Aeg-ajalt tasub taimede lehti ka pritsida ja seejärel pehme paberiga üle tõmmata. See kehtib eriti läikivate lehtedega taimede puhul. Lehtede puhastamine eemaldab tolmu ja lubab taimel paremini valgust omastada. Luigas lisab oma pritsitud veele näiteks ka vedelat huumust, mis taime omakorda turgutab. Erinevaid looduslikke turgutajaid on veel, mida võib kasutada nii kastmisel kui pritsimisel.

Kehva seisu jäänud taimi võiks Luigase hinnangul päästa targemaks saamise eesmärgil. “Aga siis tuleb tõesti süveneda. Päästmine ei käi nii, et teed ühe asja ära ja siis kõnnid nädalateks minema. Tegelikult tuleb siis olla natukene nagu intensiivravi osakonna õde,” rääkis Luigas ja lisas, et taime tuleb kogu aeg valvata ja vaadata, mis temaga edasi teha.

Kokkuvõttes võib öelda, et toataimed vajavad talvel madalamat temperatuuri, et säilitada oma tervist ja heaolu. Õige temperatuur aitab taimedel puhata ja valmistuda kevade saabumiseks. Oluline on tagada, et taimedel oleks piisavalt valgust ja õhuringlust, samuti regulaarne kastmine vastavalt nende vajadustele. Talvel on oluline jälgida taimede seisukorda ja vajadusel teha vajalikke kohandusi nende hoolduses. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks järgida spetsiifilisi juhiseid ning hoolitseda oma toataimede eest vastutustundlikult.