Tiit Riisalo: majandus vajab suuremas mahus roheenergiat | Arvamus

2282244h1db7t24

Tiit Riisalo, Eesti Energia taastuvenergia juht, on veendunud, et majandus vajab kiiremas tempos rohelise energia arendamist. Tema arvates on roheenergia mitte ainult keskkonna, vaid ka majanduse jaoks hädavajalik. Riisalo usub, et rohelise energia kasutamine suurendab Eesti energiajulgeolekut ja loob uusi töökohti ning ärivõimalusi. Tema arvamus on oluline, kuna Eesti on astumas suuri samme rohelise energia arengus ning tema kogemused ja teadmised selles valdkonnas saavad aidata kaasa positiivsele muutusele.

Konkurentsivõimelise hinnaga ja tööstuse nõudlust arvestava taastuvenergia pakkumine on üks oluline komponent paljude teiste seas Eesti majanduse elavdamisest, kirjutab Tiit Riisalo.

Viimased kümme aastat on Eesti energiapoliitikas jalgu lohistanud. See pole mitte minu isiklik arvamus, vaid järeldus eelmise aasta lõpus avaldatud riigikontrolli raportist. Turule pole lisandunud uut võimsust ja ka tulevaste investeeringute tasuvuse osas valdab arendajaid ebakindlus.

Kliimaministeeriumi otsus toetada senisest suurema jõuga taastuvelektri tootmist on pikk samm Eestile õiges suunas. Kristen Michal selgitas eelmisel nädalal õigesti, et suurem tootmine toob ka soodsama energiahinna.

Kindlasti on see hea uudis kõikidele kodutarbijatele, kuid ka hädavajalik Eesti tööstuse elujõule. Elektri kui olulise sisendi hind mõjutab, kas ja kui palju on Eestis mõistlik toota. Kui turule lisandub piisavalt energiatootjaid, on ettevõtetel ka neid, kellega sõlmida pikaajalisi ja stabiilsust loovaid elektriostulepinguid.

Loomulikult ootavad meid ees veel mitmed arutelud. Näiteks toetusskeemide kujundamisest nii, et võitjaks ei jääks ainult arendaja, vaid et uutest maismaa- ja meretuuleparkidest loodav väärtus suunatakse tagasi Eesti majandusse. Kas ja milline peaks olema suurtarbijatele taastuvenergiahinna lagi? Lisaks tuleb arutada juhitavate võimsuste rajamise, võrkude arendamise ja palju muu üle. Ent kõige tähtsam on see, et meil üldse oleks energiat, mille poliitika üle arutada.

Esmapilgul kolossaalsena tunduval summal – 20 aasta vältel kaks miljardit eurot uute tuuleparkide toetuseks – on majanduse vaatest teinegi külg. Me kõik soovime, et majandus kasvaks. Üks tee selleni on energia väärindamine uute ja suurte energiamahukate tootmistega, mis kõik vajavad senisest oluliselt rohkem elektrit.

Loe rohkem:  Katrin Johanson: hüüdja hääl kõrbes | Arvamus

Sellest kirjutas Eesti Päevalehes suurettevõtja Taavi Madiberk: “Lihtsustatult öeldes: kui tööd ei tee inimene, peab seda tegema elekter. See tähendab, et kõrge sissetulekuga riikide hulka jõudmiseks on vaja teha suuri investeeringuid nii energiamahukasse tööstusse kui ka energiatootmisse.” Ka arenguseire keskuse hiljuti avaldatud Tartu Ülikooli majandusteadlaste üks majandust arendavatest ettepanekutest on taastuvenergia hüppelise kasvuga koos eelisarendada ja meelitada Eestisse energiamahukat tööstust.

20 aasta vältel taastuvenergiasse prognoositav kulu kaks miljardit eurot on investeering Eesti majanduskasvu. Mitte ilmaasjata ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veetavas majanduspoliitika plaanis eesmärk tõsta 2030. aastaks taastuvenergia tootmist võrreldes praeguse tarbimisega viiendiku võrra kõrgemale.

Eesti otsuste järel ootavad kümned potentsiaalsed investorid. Energiapoliitikas ei saa jääda keerutama, et kas enne peaks tulema nõudlus või pakkumine. Investorile on oluline, et turul oleks suuremas mahus mõistliku hinnaga roheenergiat, riigile aga kindlus, et tarbija oleks olemas enne otsuse tegemist. Ei ole nii, nagu küsis üks poliitik suurema energiaambitsiooni kohta, et kuhu see kõik mahub.

“Aastaid veel edasi vaagida, milline on õige energialiik või mis on paslik maht, murraks ka kõige stoilisema investori närvi.”

Selge on, et esimene samm peab tulema pakkumise poolt, sest tootmist ei saa rajada lootusele, et ehk tuleb tulevikus oluline tootmissisend ehk energia otsusele investeerida järele. Michali otsus andis esimese selguse, et suuremas mahus taastuvenergiale on antud roheline tuli. Aastaid veel edasi vaagida, milline on õige energialiik või mis on paslik maht, murraks ka kõige stoilisema investori närvi.

On mõistetav, et senine ettevaatlikkus ja väiksema energiapakkumise kaalumine oli tingitud Eleringi energiatarbimise tulevikuprognoosist, mis oli pigem tagasihoidlik. See nägi tulevaseks kümnendiks ette umbes samas mahus energiatarbimist, kui me praegu tarbime. Nii kümne teravatt-tunni piires aastas. Küll aga tähendas see praeguste tingimuste mudeldamist tulevikku, kus prognoosis puudus sisuliselt energiamahtude kasv tööstuses.

Loe rohkem:  Erkki Keldo: Reformierakonna juhitav valitsus astmelist tulumaksu taasta | Arvamus

Nii oleks võinud ka 2000. aastal prognoosida, et kümnendiga mingisugust IT-sektorit Eestisse ei tule. Tegelikkus on teine ja nõudlus suuremas mahus soodsama energia järele, mida Eleringi prognoos ei näita, on juba olemas.

Välisinvesteeringute keskus arvutas välja, et praegu ootel olevad tosin energiamahukat projekti vajavad kokku 5,8 teravatt-tundi elektrit aastas ehk 73 protsenti praegusest elektrienergia tarbimisest. Välja arvutati ka nende potentsiaalne tulu. Kui energianäljase tosina projektid realiseeruksid, on nende mõju Eesti SKP-le 1,2 miljardit eurot ja iga-aastane positiivne mõju riigieelarvele 127 miljonit eurot. See tähendab, et juba praegu torus olevate projektide teostumise korral teenib investeering taastuvenergiasse end tasa.

Kui me oleks jätkanud senist rida, oleks need paljud tulevikus majandusele suurt väärtust loovad ettevõtmised näinud, et Eestist energiat ei saa ja liikunud mujale. Et Eesti majandus kasvaks ja kahekordistuks järgmise kümne aastaga, on vaja luua õiged tingimused. Konkurentsivõimelise hinnaga ja tööstuse nõudlust arvestava taastuvenergia pakkumine on üks oluline komponent paljude teiste seas Eesti majanduse elavdamisest.

Kokkuvõtteks, Tiit Riisalo arvamus roheenergia olulisusest majanduse ja keskkonna jaoks on väga tõekspidav. Säästlikud ja jätkusuutlikud energiaallikad on olulised nii kliimamuutuste leevendamiseks kui ka majanduse elavdamiseks. On oluline keskenduda investeeringutele roheenergiasse ja edendada säästlikke lahendusi, mis aitavad kaasa puhtama keskkonna loomisele ning loovad uusi töökohti ja majanduskasvu. Riisalo seisukohad annavad meile mõtteainet ja näitavad, et roheenergia arendamine on oluline samm suunas kestlikuma tuleviku poole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga