Tervisekassa tahab lõpetada südamestimulaatorite paigaldamise Kuressaares | Eesti

Tervisekassa soovib lõpetada südamestimulaatorite paigaldamise Kuressaares, tekitades sellega palju poleemikat ja muret kohalike elanike seas. Kuressaare elanikud on mures, et selline otsus võib nende tervisele halvasti mõjuda ning nad kaotavad olulise teenuse. Samal ajal aga argumendid pooldajate poolt rõhutavad südamestimulaatorite kättesaadavuse parandamise ja kulude kokkuhoiu olulisust. See tõotab muutuda oluliseks aruteluks ning võibolla ka vastuoludeks tervishoiusüsteemis Eestis.

Tervisekassa tahab lõpetada Kuressaare haiglas südame kardiostimulaatorite paigaldamise rahastamise, kuna peab seda aastatel 2021–2022 juhtunud patsientide tüsistuste tekkimise tõttu ohtlikuks. Kuressaare haigla aga ei nõustu neile esitatud süüdistustega.

Väikese metallist tabletikesega käib Saaremaal ringi umbes 300 saarlast. Tegemist on südamestimulaatoriga, mida on viimastel aastatel ka Kuressaare haiglas patsientidele paigaldatud. Eesti kardioloogide seltsi ettepanekul aga tahab tervisekassa 1. aprillist lõpetada südamestimulaatorite paigaldamise Kuressaares, kuna aastate 2021–2022 kohta läbi viidud audit tuvastas tavapärasest suuremat tüsistuste hulka kardiostimulaatorite paigaldamisest.

“Audit tehti selle töö täpsemaks hindamiseks, aga mure on juba mitme aasta tagune ja kardioloogide selts ei ole mitte ühe korra teinud sellist arvamust, et soovitame mitte teha. Oleme Kuressaare haiglaga pidanud erinevaid läbirääkimisi, pakkunud erinevaid variante koostööks, aga sellest ei ole asja saanud. Ja kuna patsientide pöördumine valdavalt Põhja-Eesti regionaalhaiglasse aina kordus ja kordus, siis sellest on ka meie seisukoht formeerunud, et Saaremaa inimesed saaksid head ja kvaliteetset ravi. See on meie ainuke mure,” lausus kardioloogide seltsi president Märt Elmet.

“Nad on välja toonud, et tüsistuste protsent on 12,5. Aga kui me hakkame tõsiselt andmeid vaatama, siis tüsistusi oli viiel patsiendil. Need olid sellised kerged või mõõdukad. Ja ühel patsiendil oli kaks tüsistust ja (oli) üks tüsistus, mis ei olnudki tüsistus, vaid patsiendi seisund. Nii et ma arvan, et Kuressaare haigla tüsistuste protsent on nagu igas teises asutuses, kes vahetab või paigaldab kardiostimulaatoreid,” rääkis Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane.

Kuressaare haigla ei nõustu kardioloogide seltsi seisukohaga ja toob välja hoopis selle, et auditis pole ära märgitud, et stimulaatorite paigaldamise peaks lõpetatama.

“Soovitused, mis anti, oli kolm. Esiteks lähtuda koduläheduse printsiibist. Soovitus number kaks oli , et kardiostimulaatorid peavad olema kaugloetavad. Ja soovitus number kolm oli, et kui patsiendil tekkib pretensioone tüsistusega, kui see juhtub tekkima, siis võib pöörduda tervisekvaliteedi komisjoni poole,” lausus Laane, lisades, et sõnagi polnud sellest, et sõnakestki sellest, et see protseduur oleks Kuressaare haiglas ohtlik või et selle peaks seal lõpetama.

Praeguseks on Kuressaare haiglas paigaldatud kokku 84 südamestimulaatorit. Haigla kinnitusel pärast auditi tegemist ehk alates 2023. aastast pole tüsistusi esinenud.

Mis saab pärast 1. aprilli?

“Kui selline kokkulepe ekspertide tasandil saadakse, siis on võimalik (jätkamine). Kui seda kokkulepet ei ole, siis ega mina ega (rahandusminister) Mart Võrklaev, kes me oleme ministritest tervisekassa nõukogu liikmed, ei saa otsustada, et patsiendi jaoks riskantseid protseduure jätkata,” lausus terviseminister Riina Sikkut.

Kokkuvõttes näib, et Tervisekassa otsus lõpetada südamestimulaatorite paigaldamine Kuressaares on tekitanud palju muret kohalike elanike seas. See võib avaldada negatiivset mõju nende tervisele ja ohustada nende elukvaliteeti. Kohalikud elanikud peaksid avaldama survet Tervisekassale, et säilitada see oluline meditsiiniline teenus Kuressaare elanikele. On oluline, et inimestel oleks juurdepääs nendele vajalikele meditsiinilistele protseduuridele, et tagada nende heaolu ja tervis.