Tehisaru pealetung võib süvendada rahvastikukriisi | R2 Portaal

Tehisintellekti ja automatiseerimise pealetung võib tunduvalt süvendada rahvastikukriisi Eestis. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti, võib see põhjustada töökohtade kadumist ning lüüa eriti ränkalt kõige nõrgemaid ühiskonnagruppe. See omakorda võib viia majandusliku ebavõrdsuse suurenemiseni ning rahvastiku vähenemiseni. Olukorra lahendamiseks on vaja tõhusat poliitikat ja meetmeid, mis võimaldaksid inimestel kohaneda tehnoloogiliste muutustega ning tagaksid stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse ühiskonnale tervikuna.

Sarnaselt finantsinvesteeringutele vähendab majanduslik ja ühiskondlik ebastabiilsus lastesse panustamist. Avaliku paanika vallandamiseks on puudu vaid päästiksündmusest, milleks võib osutuda tehisaru hiiliv pealetung, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Ebakindlate aegade üks märk on investeeringute vähenemine. Riski kohta öeldakse, et see on midagi, mis jääb alles siis, kui kõike on arvesse võetud. Alati hiilib kusagil ka kõige väiksem risk, sest kõike on võimatu teada. Antud võrrandis kasvab ebakindlatel aegadel teadmatuse osa ja risk pole enam väike. Investorid on loomult riskikartlikud, teades samas, et kasu on seotud riski talumisega. Kunst on olla piisavalt ettevatlik ja minimeerida kahjusid ning samas küllaldaselt julge, et maksimeerida tulu. Ebakindel aeg kõigutab saavutatud ja harjutud tasakaalu ning investeeringud vähenevad.

See omakorda suurendab ümbritsevas maailmas ebakindlust. On ju märgatav osa inimtegevusest omavahel seotud majanduse niitidega. Mõnikord võib neid niite sakutada ja midagi ei juhtu. Sellisel juhul öeldakse, et majanduse tervis on hea. Teinekord piisab näiliselt väheolulisest müksust, et algatada pahanduste kaskaad. Ekslikult süüdistatakse müksatust, kuigi juurpõhjus oli kuhjunud probleemide loodud ebastabiilsus ja pärsitud kohanemisvõime ehk kehv tervis.

Öeldakse, et rahast veelgi olulisem on investeering oma haridusse ja isiklikku arengusse. Investeering teadmistesse andvat parimat intressi, tugevdab paindlikkust ja kasvatab kohanemispotentsiaali. Seda võib taaskord võrrelda tervisega. Nelson Mandela pakkus sõjakamalt, et haridus on võimsaim relv, millega saab muuta maailma, rõhutades hariduse positiivset rolli lisaks üksikisikutele ka kogu ühiskonna jaoks.

Kombineerides rahalised ja hariduslikud investeeringud, saame tulemuseks tehisintellekti. Sellele on rajatud nii palju heldemaid lootuseid kui ka hukatusest kõnelevaid hirme. Kas olemegi tunnistamas inimkonna kõigi investeeringute kulminatsiooni?

Õige vastus oleks, et oodake, eksisteerib veelgi mõjurikkam investeering. Modernse analüütilise psühholoogia rajaja Carl Jung tõdes: “Suurim koorem, mida üks laps peab kandma, on tema vanemate elamata elu”. Antud mõte peidab seni nimetamata ja kõige märkimisväärsemat investeeringut. Selleks on lapse sünnitamine. Ainult järgmise põlvkonna olemasolu tagab ühiskonna ja inimkonna jätkumise. Antud investeering ületab igasuguse isikliku või vahetu tulu. Ilma sünnitamiseta poleks inimesi, tema raha ega masinaid.

Investeeringuna lapse saamine eeldab lapsevanemaks olemisega seotud emotsionaalsete, sotsiaalsete ja majanduslike panuste ja kuludega arvestamist. Kui majanduslik ebakindlus suureneb, võivad võimalikud vanemad lastesaamist edasi lükata või otsustada sellest loobuda. Muretsetakse rahalise stabiilsuse ja tulevase lapse vajaduste rahuldamise pärast.

Rahale sarnaselt langetab ebastabiilsus lastesse panustamist. Järgnevaid tagajärgi ei pööra tagasi ühegi summa ega teadusliku avastusega. Protsess on märkamiseks liiga aeglane ja isiklik. Avalik tähelepanu on treenitud hoomama äkilisi ja dramaatilisi kriise, lahendades aeglaselt idanevaid puudusi sünteetiliste leiutistega. Näiteks asendatakse puuduvad töökäed roboti omadega.

Varasemate aegade idealiseeritud stsenaariumis sünniks laps majanduslikult stabiilsesse ja lähikonna poolt loodud majanduslike ning sotsiaalsete garantiidega armastavasse peresse, kus talle jagub palju aega ning kogeb rikkaid inimsuhteid, kuni läheb kooli, saab hea hariduse ning siirdub tööle ja siis loob oma pere, kuni kõik kordub uuel ja veelgi paremal ringil.

Praegu sünnib esimene laps töise karjääri tipu lähedal, kusagil kolmekümnendates aastates. Üha sagedamini on see ajendatud alateadlikust võimaluse kadumise hirmust ja usust saada lapse kasvatamisega hakkama ka töö kõrvalt. Mida vähem on lapsi, seda väiksemaks muutub sotsiaalne surve ja kujuneb lastetu normaalsus. Mida väiksem on töövõimeline elanikkond, seda rohkem lisandub roboteid.

Avalikus ruumis järgmine küsimus ei kõla. Tegemist on hääletult leviva küsimusega: kas praegu on õige aeg lapsi sünnitada. Demograafilisi andmeid vaadates on pinge pidevalt kasvanud ning otsuste suund ilmne. Võttes USA-d suure arenenud riigi laboratooriumina, leidis sealset elukorraldust uuriv Pew Research Center hiljuti, et noortest täiskasvanutest vanuses 18–34 pole 30 protsenti kindel, kas nad tahavad lapsevanemaks saada ja 18 protsenti välistasid võimaluse, et nad saavad üldse kunagi lapsi.

Murettekitavalt mastaapne hoiak on seni tuvastatav vaid uurimistöö tulemusel. Avaliku paanika vallandamiseks on puudu päästiksündmusest. Selleks võib osutuda reaktsioon tehisintellekti rakendamise kiirusele.

Tajutud kiirus iseeneses on ebakindluse põhjuseks, reetes ettevalmistuse puudust ja järgnevaga seotud teadmatust. Laste saamist pidurdavaid otsuseid mõjutavad hirmud töökoha stabiilsuse ja selle võimaliku asukoha muutuse suhtes. Eetilistest kaalutlustest lähtudes küsitakse, kas on õige tuua lapsi maailma, kus tehisintellekt võib oluliselt muuta ühiskondlikke struktuure ja inimsuhteid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

In conclusion, the rise of artificial intelligence and automation in Estonia could potentially exacerbate the population crisis. As more jobs become automated, the need for human workers decreases, which in turn could result in a decrease in the population, as people may be forced to seek opportunities elsewhere. It is important for Estonia to proactively address this issue by implementing policies that support the population growth and retraining programs for those who may be affected by automation. Additionally, investing in education and technology training can help prepare the workforce for the changes that are to come.