Tere tulemast Eesti! Teenetemärgi laureaat Kurnitski on oma panusega aidanud tagada Eesti hoonetele hea sisekliima. Tema teadustöö on olnud oluline mitte ainult Eesti, vaid ka kogu maailma jaoks. Kurnitski visioon ja pühendumus on aidanud luua õhukvaliteedi ja energiatõhususe standardid, mis on tänapäeval hädavajalikud. Tema töö on teinud Eesti elukeskkonna turvalisemaks ja tervislikumaks ning selle tulemusena pole ime, et ta on teeninud teenetemärgi oma panuse eest teaduse ja innovatsiooni valdkonnas.
Presidendilt teenetemärgi saanud Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski leidis, et teda tunnustati ilmselt ehitussektori energiapöörde kannustamise eest. Sama on veel paljugi ära teha.
Kurnitski pidas tema energiatõhususealase töö tunnustamist toredaks. “Minu töö on väga tugevalt seotud sellega, kuidas kodud ja töökohad korda teha ja luua hea sisekliima viisil, et ka energiat kokku hoitakse ja energiakulud oleks väikesed. Siis on võimalik ka kõiki riigi kliima- ja energiapoliitika eesmärke täita. Selles suhtes olen väga õnnelik, et see töö on saanud tunnustuse,” selgitas professor.
Ta lisas, et viimastel aastatel on toimunud ehitussektoris tema kaasabil oluline muudatus. Avalikke ja kõiki teisi uusi hooneid hakati ehitama ligi-nullenergiahoonetena ehk nende energiatõhususe klassi miinimumnõue tõusis kahe klassi võrra. “Võib öelda, et see energiapööre on täna edukalt teostunud ja toonud meile vägagi taskukohaste energiaarvetega uued hooned, nii korterelamud, koolid jne. Nendes hoonetes on ka hea sisekliima. See on minu töö peamine tulemus,” sõnas Kurnitski.
Samas tõdes ta, et riigil on vaja elamute renoveerimiseks pikka plaani. “Selle riiklikul suunamisel oleks vaja, et korterite renoveerimistoetused oleks igal aastal samas mahus. Siis suudaksid ettevõtted teha neid töid kõige tõhusamalt ja saaksime inimeste kodud kõige kiiremini korda teha. Tänase seisuga elab ligikaudu 50 protsenti Eesti elanikest elab vanades korterelamutes, mis karjuvalt vajavad renoveerimist,” viitas professor.
Kurnitski lisas, et hoonete korrastamine peab toimuma turupõhiselt. Samas vajab ehitussektor kindlust ja vanade majade korteriühistud riigi tuge. “See oleks võluvits, et kui riik ütleks, et renoveerimistoetused on võluvits ja KredExi luuk on avatud tänasest igaveseni ja kasvõi aastane maht oleks fikseeritud, siis me need kodud korda saaksime. See on üks Eesti ühiskonna valupunktidest,” sõnas professor.
Kurnitski teenetemärgi laureaadina on oluline tunnustus tema pühendumusele ja panusele hea sisekliima tagamisel hoonetes. Tema uurimustöö ja teaduslikud saavutused on aidanud oluliselt kaasa siseruumide õhukvaliteedi parandamisele ning inimeste tervise ja heaolu säilitamisele. Kurnitski on olnud eesrindlik teadlane Eesti teadusmaastikul ning tema saavutused on toonud kasu kogu ühiskonnale. Kurnitski teenetemärgi saamine on tunnustus tema pikaajalisele tööle ning innustus teistele jätkata sarnaseid teadusuuringuid sisekliima valdkonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus