Teaduspreemiad pärjasid laureaatide sõnul praktilisi ettevõtmisi | Teaduselu

Teaduspreemiad on tunnustus teadlastele ja teadusasutustele nende panuse eest teaduse arengusse ning innovatsiooni edendamisse. Eesti Teaduste Akadeemia premeeris hiljuti mitmeid silmapaistvaid teadlasi nende praktiliste ettevõtmiste eest. Laureaadid rõhutasid, kui oluline on teadusuuringute tulemusi ellu viia ning kuidas nende töö aitab kaasa ühiskonna arengule ning probleemide lahendamisele. Nende sõnul on oluline, et teadus ei jääks pelgalt akadeemiliseks tegevuseks, vaid tooks kasu kõigile inimestele. Teaduspreemiate väljaandmine on suurepärane võimalus tõsta esile nende teadlaste tööd, kes tegutsevad praktiliste lahenduste leidmise nimel.

Sel aastal vabariigi teaduspreemia saanud teadlaste sõnul hinnati nende tööde puhul eeskätt kasu ühiskonnale ja viimastel aastatel saadud tulemuste rakendatavust.

Tartu Ülikoolis poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel oli uudist kuuldes trennis: “Ma just trennis sain teada ja tulin välja ja ei viitsinud trenni enam edasi teha. Emotsioon on päris laes.”

Ventsel arvas, et temale ja Mari-Liis Madissonile tõi preemia uurimistöö relevantsus, rakendatavus ja osaline suunatus Eesti publikule. “Tegeleme infomõjutustegevuse ja poliitikasemiootikaga ning seda just sotsiaalmeedia kontekstis, kus suures osas väärinfo levitamine ja meelsuse kujundamine käib. Teiseks oleme püüdnud läheneda just rakenduslikust poolest action-research paradigmas. Teadustöö tulemused leiavad reaalse rakenduse valeinfo vastaste vastumeetmete või näiteks õpiplatvormi väljaarendamises. Õnneks õnnestus meil ära teha ka viimane raamat vandenõuteooriatest,” sõnas Ventsel. 

Semiootiku sõnul on preemia tunnustus, mis annab jõudu olemasolevate projektidega jätkamiseks. “Neid on nii palju kaela tulnud, et ei jõua neidki ära täita. Kuus-seitse aastat sai neid taotletud ja niisama tühja kirjutatud. Ainukese asjana saime kogemusi. Nüüd kolme juhin ma ise, Mari-Liis kaht uurimisprojekti. Nende täitmisega on ka omajagu tegemist ja see kõik on tore väljakutse. Selles mõttes oli ta minu jaoks ikka väga suureks tunnustuseks, sest ajad on olnud päris keerulised,” selgitas Ventsel

Kui auhinnaga käiks kaasa võluvits maailma parandamiseks, oleks Ventsel nõus hoobilt preemiaraha Ukraina sõjalise võidu vastu vahetama. “Selle sõja lõpetamine meile sobilikus suunas, Ukraina võiduga oleks oluline. Kui saaksin selle rahalise preemia Ukraina võidu vastu vahetada, annaks selle muidugi kohe sinna. Paraku pole see võimalik. Mis me teha saame, on enda projektide raames mingilgi määral püüda kaasa aidata, et asjad selles suunas liiguks,” lausus Ventsel.

Akadeemiku ja Tallinna Tehnikaülikooli jõuelektroonika uurimisrühma juhtivteadur Dmitri Vinnikovi sõnul oli teaduspreemia saamine tore uudis: “Seda on väga rõõm kuulda.” Tema töörühm tegeleb jõuelektroonikaga, arendades üha paremaks energiamuundureid. “Preemia tuli meie töö eest teemal, kuidas muuta energiamuundureid tõhusamaks. Me oleme selles väga tugevad. Minu uurimisrühm on Baltikumis ainuke, kes neid arendab,” selgitas ta.

Energiamuundureid kasutatakse Vinnikovi sõnul praegu kõigis elektroonikaseadmetes mobiilidest lennukiteni. “See on elektroonika, mis juhib praegu maailmas toimuvat innovatsiooni: elektrisõidukeid ja taastuvenergeetikat. Tänu jõuelektroonikale need arenevad nii ruttu,” kirjeldas ta.

Energiamuunduritest üksi tema sõnul aga ei piisa. “Neid on tarvis muuta veel tõhusamaks, töökindlamaks ja kindlasti odavamaks. Nii saaksid kõik neid kasutada. Samuti kiirendaks see progressi ja energiapööret. Meie teadustöö eesmärk ongi muuta jõuelektroonika seadmed veel tõhusamaks, töökindlamaks ja kindlasti odavamaks,” sõnas ta.

Ehkki Vinnikovi töörühmas on tegelikult 22 inimest, tõstis ta eraldi esile oma kolme rühmakaaslast, Andrei Blinovi, Andrii Chubi ja Oleksandr Husevit, kes on Ukraina kodanikud: “Nad on minu laborist välja kasvanud ukrainlased ning preemia saamine oli meie pikaajalise ja kvaliteetse koostöö tulemus.”

“Eks ta ole muidugi rõõmus ja tore tunne. Ma tänan selle usalduse ja tähelepanu eest,” ütles Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus uudist kuuldes. 

Irbus pakkus, et sai preemia interdistsiplinaarse seostamistöö eest, mis pakub uut perspektiivi nii semiootikale, meediateadusele kui ka innovatsiooniuuringutele. “Ma arvan, et sinna nelja aasta sisse on mahtunud küllaltki palju eripärast. Kasutan nähtuste uurimiseks korraga nii semiootika teooriaid kui ka arvuti-ja andmeteaduslikke vahendeid. Nelja aastaga on ilmunud nii semiootika teooria raamat kui ka tehtud kõvasti andmeteaduslikku tööd väärtusloome analüüsi kohta,” sõnas Ibrus. 

Teadlase sõnul on preemia ühelt poolt tunnustus kõigile uurimismeeskondadele, kellega koos on tööd tehtud. Teisalt on see hooandja, mis annab kindlust, et liigutakse õiges suunas. “Uusi mõtteid on väga palju. Meie tegevussuund on olnud lähiaastatel Eesti kultuuri andmebaaside omavaheline sidustamine läbi nn Eesti teadmusgraafi ehk link-andmestiku loomine. Seda on vaja, et saaksime kultuuri ja ühiskonna arengut uurida täiesti uute andmeteaduslike meetoditega. See, et teaduspreemia tuli, annab loomulikult hoogu juurde. Annab kindlust, et oleme õigel teel,” märkis Irbus 

“Kui ma ütlesin “oleme”, siis sain selle teaduspreemia küll üksikisikuna, kuid tegelikult on enamus teadustööd ikkagi meeskondades tehtud. Kaastööliste võrgustik on olnud päris lai. See on tänu ka kõigile neile inimestele!,” rõõmustas Ibrus. 

Kui teaduspreemia annaks võimaluse maailmas midagi ära teha, jääks professor enda sõnul oma valdkonna parendamise juurde. “Tahaksin jõuda sellise andmekultuuri ja poliitikani, mis võimaldaks Eestis laia ligipääsu kultuuriandmetele. See tähendaks, et kõik saaksid tööriistadele juurdepääsu ja et saaksime hakata arendama uusi meetodeid, kuidas üldse kultuuri ja kultuuriajalugu uurida. Minu tähelepanu liiguks teatud kultuurisüsteemide mitmekesisusele kui olulisele innovatsiooni võimaldajale Eestis,” sõnas Irbus

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest pälvisid:

• Jaan Aru – Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine
• Viljar Jaks – Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks
  Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Andrei Blinov, Andrii Chub, Oleksandr Husev – Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonikasüsteemid
• Aare Märtson ja Katre Maasalu – Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus
• Carlos Pérez Carmona (kollektiivi juht), Meelis Pärtel, Riin Tamme ja Aurèle Éric Toussaint – Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest
• Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses
• Indrek Ibrus – Meediainnovatsiooni, digikultuuri ning kultuuriandmete uuringud
• Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson – Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs

Kokkuvõttes võib öelda, et teaduspreemiad on tunnustus praktiliste ja oluliste ettevõtmiste eest, mis aitavad kaasa ühiskonna arengule. Laureaadid on tänulikud selle eest, et nende tööd on märgatud ja hinnatud ning loodetavasti innustab see teisi teadlasi jätkama sama suure pühendumusega. Teaduselu Eestis on mitmekesine ja dünaamiline ning preemiad aitavad kaasa selle arengule, tuues esile olulised saavutused ja innustades uusi uurimisvaldkondi. Loodame, et tulevikus jätkub teadlaste pühendumine ja et nende tegevust väärtustatakse üha enam.