Tartu, known for its prestigious university and rich cultural heritage, is also home to a skilled craftsman who is keeping a traditional art alive. In the heart of Estonia’s second-largest city, this master printer is working diligently to repair the country’s last remaining tin letter casting machine. With a deep passion for preserving Estonia’s printing history, he is committed to ensuring that this rare and valuable piece of machinery continues to produce the iconic tin letters that have been a part of Estonian culture for centuries. As a symbol of national pride and heritage, the preservation of this machine is of great importance to the people of Estonia.
Tartus parandatakse Eesti viimast tinatähtede valamise masinat ehk monotüüpi. Trüki- ja paberikunstikeskus on üles leidnud ka ainsa trükimeistri Eestis, kes selle ajaloolise masinaga oskab veel ümber käia.
Tinatähtede abil trükiti Eestis raamatuid ja ajalehti veel umbes 30 aastat tagasi. Tänaseks on aga Eestis masinaid, millega selliseid tähti valmistati, teadaolevalt alles ainult üks ja see asub Tartus.
1963. aastal ehitatud masin töötas Tartus vanasti Vallikraavi tänava trükikojas. Samas kohas käis lapsena oma trükkalist isa juures tööl ka Jörgen Loot. Nüüd on ta TYPA keskuses trükispetsialistina ette võtnud selle, ühe trükiajaloo olulisema masina parandamise.
“See on selline trükitehnika üks keerulisemaid masinaid üldse, mis läbi ajaloo kunagi ehitatud on, ja teda nüüd nii-öelda lambist käima panna on päris keeruline, selliseid eelteadmisi peab üsna palju olema,” ütles Loot.
Monotüübi parandamiseks käis Jörgenil hiljuti abis ka kõrgtrükispetsialist Ian Gabb, kes õpetab kõrgtrükki Londonis.
“Trükimeister Londoni kuninglikust kunstiakadeemiast tuli ja õpetas mind täitsa oma kulu ja kirjadega,” ütles Loot.
“Masin töötab lindi abil. Kogu tekst on aukude baasil kirja pandud ja augud annavad vormi koordinaadid. See masin liigutab vormi õigele koordinaadile ja valab selle pealt selle tähe. Siit masinast tuleb välja põhimõtteliselt tekst. See, mis on enne klaviatuuriga kirja pandud, see on salvestatud siia perfolindile, ja siis masin teeb teksti,” rääkis Loot.
Looti sõnul oleks töötavast masinast kasu ka tänapäeval. Näiteks saaksid oma varusid täiendada kõrgtrükiga tegelevad kunstnikud. Omaette väärtus oleks muidugi ka sellel, et oskus ajaloolist masinat kasutada säiliks.
“Ma ikka loodan jah, et me leiame inimese, kes seda soovib õppida. Mina võin õpetada. See on väga oluline osa ajaloost, tänu sellele, et me oleme kunagi õppinud kirjutama raamatuid ja tootma neid masstoodanguna, et need teadmised jõuaksid inimesteni, see on ju oluline osa inimeste olemusest ja meie tulevik ka põhimõtteliselt sõltub sellest. Mitte küll enam kõrgtrükist, aga see on meid siia toonud, kus me täna oleme,” rääkis Loot.
In conclusion, the work of the printing master in Tartu to repair Estonia’s last tin letter casting machine is a testament to the country’s dedication to preserving its cultural heritage. The machine, which is a crucial part of Estonia’s printing history, will now be able to continue producing tin letters for traditional printing methods. This effort highlights the importance of preserving and maintaining traditional craftsmanship and technology, ensuring that Estonia’s cultural legacy remains alive and thriving for future generations. It also showcases the expertise and commitment of Estonian artisans in keeping their heritage alive.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus