Tartu rahuläbirääkimised lükkusid vägijookide liigse pruukimise tõttu edasi | Elu

Tartu rahuläbirääkimised on lükkunud edasi pärast seda, kui osalejad langesid liigse vägijoogi tarvitamise tõttu erimeelsustesse. See pole mitte ainult kahetsusväärne, vaid ka murettekitav, kuna see näitab läbirääkimiste osalejate võimetust hoida end kaineina ja professionaalsetena oluliste küsimuste arutelul. Selline käitumine võib kahjustada mitte ainult nende mainet, vaid ka nende võimet usaldusväärselt läbirääkimisi pidada. Asjakohane oleks nüüd keskenduda probleemi lahendamisele ning tagada, et tulevased läbirääkimised toimuksid sobivate tingimustega.

Tartu rahuläbirääkimised toimusid nii saunas kui eraviisilistel kohtumistel. Ajaloolane Ants Siim meenutas “Ringvaates”, et vägijookide liigse pruukimise tõttu pidi algselt 1. veebruaril toimuma pidanud allkirjastamise edasi lükkama.

Homme on Tartu rahu aastapäev. 1920. aasta 2. veebruaril kirjutati alla Tartu rahuleping, aga rahu läbirääkimised algasid Tartus juba 5. detsembril 1919. aastal. Venemaalt saabus siia ligi 30-liikmeline delegatsioon, kes majutati linna serva, Veski tänavale.

“Põhjus oli selles, et Veski tänav oli tuntud kui sakslaste tänav ja turvaline oli revolutsioonilised enamlased paigutada siia rahulikku äärelinna, kus elab pigem jõukam seltskond,” ütles ajaloolane Ants Siim.

Märt Raua mälestustest, kus ta meenutab vene delegatsiooni isu kohta ringi käinud kuulujutte, saab lugeda järgmist: “Need 27 inimest kulutavad päevas oma 25 naela suhkrut ja määratu hulga leiba, sest nii üht kui teist võtavad nad lauast minnes endaga kaasa.”

Eesti delegatsioon oli paigutatud kesklinna. Delegatsioonijuhil Jaan Poskal oli oma härraskorter, teised liikmed Julius Seljamaa, Mait Püümann, Jaan Soots ja Ants Piip said enda käsutusse maja, mis on märgiline ka ühel teisel põhjusel.

“Tegu oli kliinikuga, mis oli kohaks, kus täpselt aasta enne Tartu rahulepingu sõlmimist oli surnud Julius Kuperjanov,” ütles Siim.

“Tegu oli raskete aegadega, aktiivsemad eestimeelsed Tartu daamid võtsid selle enda õlule ja tegelesid rahukonverentsi jaoks vajaliku mööbli, lauanõude, voodiriietega, et need oleks delegatsioonidel olemas,” rääkis Siim. “Kogu see kraam siis laenati linna pealt kokku. Võõrastemajadest voodiriideid, restoranidest nõusid, palju kraami olevat ka kaduma läinud või ära rikutud. Väidetavalt just vene delegatsiooniga seotud esemeid, mis tuli hiljem omanikele kinni maksta.”

Asjad said paika pigem eraviisilistel kohtumistel. Eriti just Poska ja vene delegatsioonijuhi Adolf Joffe vahel. “Tihti olid seal mängus ka vägijoogid,” rääkis Siim. “Poskale ei olnud alkohol võõras. Võiks öelda, et ta oli tänapäeva mõistes funktsioneeriv alkohoolik. Poska alustas igal hommikul kahe pitsi konjakiga.”

Ka saunas käisid diplomaadihärrad tihti koos. Poska ja Joffe ühised vihtlemised olid mingil ajal läbirääkimiste ainsateks uudisteks ja saunamees Jaan ajakirjanike suurimaks informeerijaks.

Lepingu allkirjastamine oli algselt planeeritud 1. veebruariks. Poska parem käsi Villem Tomingas on seda päeva meeleolukalt meenutanud: “Rahulepingu allkirjastamine algas keskpäeval. Äkki teatas venelaste juht Joffe, et tema delegatsioon on leidnud lepingust trükivea. Tekst läks uuesti trükki. Aga bankett algas õigel ajal. Istuti lookas laudade taha ja kulistati 24 pudelit prantsuse šampust. Siis tuli teade, et uus tekst sai valmis. Aga vägijoogid olid meestele liiga teinud ja nii saidki allkirjad alla 2. veebruaril, pärast seda, kui mõlemad pooled olid saanud natuke tukastada.”

Legendaarne rahuläbirääkimiste laud on jõudnud nüüd Eesti kirjandusmuuseumi.

Tartu rahuläbirääkimiste edasi lükkumine vägijookide liigse pruukimise tõttu on kahetsusväärne näide sellest, kuidas alkoholi kuritarvitamine võib mõjutada isegi kõige olulisemaid üritusi. See tõstab esile vajaduse parema teadlikkuse järele alkoholi tarbimise tagajärgedest ning vajaduse pakkuda rohkem tuge neile, kes võitlevad alkoholisõltuvusega. Oleks oluline, et ühiskond ühtselt panustaks alkoholiga seotud probleemide lahendamisse, et säilitada meie ühiskonna tervis ja heaolu.