Tarbimise kahanemine aasta lõpus andis hoobi riigieelarve tuludele | Majandus

2235867h05f7t24

Täna räägime Eesti majanduse hetkeseisust, kuna tarbimise kahanemine aasta lõpus avaldas märkimisväärset mõju riigieelarvele. See mõjutab otseselt riigi tulubaasi ning tekitab küsimusi tuleviku majandusprognooside kohta. Kuidas see mõjutab meie igapäevast elu ja milliseid meetmeid võtab valitsus selle probleemi lahendamiseks? Kuidas mõjutab see ettevõtteid ja töökohti? Arutleme selle üle, kuidas sellele olukorrale reageerida ning millised võivad olla võimalikud lahendused majanduse taastamiseks.

Eelmise aasta riigieelarve täitmine jäi plaanitust väiksemaks nii tulude kui ka kulude poolelt. Tulusid laekus aga 95 protsenti plaanitust, sealhulgas maksutulu 99 protsenti. Kulusid ja investeeringuid oli planeeritud kokku 18,7 miljardi euro eest, tegelikult tehti neid 16,3 miljardi eest ehk 87 protsenti plaanitust.

Eelmise aasta alguses laekusid maksud väga hästi, aga kuust kuusse läksid numbrid üha kehvemaks. Peamiselt seetõttu, et eestlased kärpisid oma kulutusi. Tarbimine vähenes eelmisel aastal peaaegu kümnendiku võrra ning käibemaksu ja aktsiise sai riik loodetust selgelt vähem.

“Nii suurt jahenemist me teisel poolaastal ei prognoosinud ja see väljendus ka käibemaksu aeglasemas kasvus,” nentis rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Nii juhtuski, et makse laekus eelarves planeeritust saja miljoni euro võrra vähem. See ei ole eelarve suurust arvestades tohutu alalaekumine. Majanduslangusele vaatamata eestlaste palgad kerkisid ja massilisi koondamisi polnud.

“Tööjõumaksud, sotsiaalmaks laekusid ootuspäraselt – põhimõtteliselt 100 protsenti. Tööturg on olnud tugevam ja seal me sellist muutust pole näinud,” ütles Klaos.

Eelmise aasta eelarvepuudujäägiks kujunes kolm protsenti SKP-st. Miinus oleks olnud tunduvalt suurem, kui koos tuludega poleks vähenenud ka riigi kulud. See aga ei tähenda, et riik oleks teinud suuri kärpeid.

“Kui me vaatame sotsiaaltoetuste kasvu või avaliku sektori palgakasvu, siis need olid ikkagi kiiremad, kui tulud oleksid lubanud,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond)

Loe rohkem:  Eesti emiteerib miljardi euro ulatuses 10-aastaseid võlakirju | Majandus

Kulud vähenesid pigem formaalselt, sest mitmed suured kaitseinvesteeringud, näiteks ostud Iisraelist, lükkusid eelmisest aastast käesolevasse aastasse. See aga tähendab, et need ühest kohast teise tõstetud investeeringud suurendavad eelarvemiinust sel aastal.

“Käesoleva aasta kujuneb eelarve mõttes üldiselt keeruliseks, sest eelarve pandi kokku oluliselt optimistlikuma prognoosi pealt, kui me täna teame, mis seisus majandus on,” lausus Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

“Iga aasta puudujääk tähendab täiendavat laenuvõtmise vajadust ja laenul on tänasel päeval ka hind, mida tuleb maksta. Me elasime pikalt nullintresside keskkonnas, nüüd on intressid üsna tuntavad,” lisas Kattai.

“Selle aasta arvestuses on intressikulu üle 200 miljoni ja intressikulu on üks kiiremini kasvavaid kulusid eelarves . Me lihtsalt anname raha finantsturgudele,” lausus Sõerd.

Keskpank hindab, et mõne aasta pärast võib riigi aastane intressikulu olla juba 400 miljoni euro juures.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tarbimise kahanemine aasta lõpus tõi kaasa tõsised tagajärjed riigieelarve tuludele. See mõjutas oluliselt riigi majandust ning sundis valitsust otsima uusi võimalusi tulude suurendamiseks. Majanduskeskkonna ebakindlus ja tarbimise vähenemine nõuavad kiireid ja tõhusaid meetmeid, et säilitada riigi eelarve tasakaalu ja majanduskasvu. On oluline leida tasakaal majanduspoliitika ja sotsiaalsete vajaduste vahel, et tagada stabiilne areng ning head elutingimused Eesti elanikele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga