Tallinn, Eesti pealinn, on sattunud esiplaanile, väljastades plaane omaenda sotsiaaltransporditeenuse pakkumiseks. Kavandatud teenus on suunatud eakatele ja puuetega inimestele, pakkudes neile võimalust iseseisvalt liikuda ja olla osa kogukonnast. See uuenduslik algatus näitab linna pühendumust sotsiaalse kaasatuse edendamisele ja kõigi elanike võrdsete võimaluste tagamisele. Tallinn on tuntud oma progressiivsete lahenduste poolest ja see samm ainult kinnitab linna soovi pakkuda paremat elukvaliteeti kõigile oma elanikele.
Suvel lõpeb Tallinna linnal leping ühe sotsiaaltranspordi teenuse osutaja, Forus taksoga. Kvaliteedi tagamiseks sooviks linn erivajadustega inimeste taksoteenuse viia AS Tallinna Linnatranspordi (TLT) alla. Abivajajad on mures teenuse kättesaadavuse pärast.
Julia on vaegnägijast töökas naine, kes oma töö ja igapäevatoimetusteks kasutab linnateenusena pakutavat Forus taksot. Sel suvel taksofirmaga leping lõpeb ning abivajajateni on jõudnud info, et taksoteenus kaob.
“Nendes variantides, mida praegu linn pakub, üheski ei aita taksojuht mind uksest ukseni. See tähendab, et esimene probleem on mul, kust ma taksot leian. Ta võib olla teisel pool maja, ta võib olla kuskil veel, ja teine probleem, et kui ma kohale jõuan. Et ma päriselt ka kohale jõuan,” sõnas Julia.
Tallinn ütles, et teenus ei kao. Kuigi uue hanke korraldamist ei välistata, seda ei soosita. Abilinnapea Betina Beškina sõnul kaasnevad koostööpartneriga riskid. Parema meelega viiakse taksoteenus linnatranspordi alla ehk kujundatakse abivajajatele nõudepõhine veoteenus. Selline nihutamine pole ilmselt soodsam, aga ehk kvaliteetsem.
“Ei pruugi olla odavam, sest ajaga niikuinii maksumus kasvab, aga meil on kindlus. Kindlasti kvaliteedis. Ja me saame ise seda teenust disainida,” sõnas Beškina.
Ratastoolikasutaja Katre ja mitmed teised taksoteenuse kasutajad ütlevad, et on rahul praegu toimiva süsteemiga ning linn võiks siiski uue hanke kasuks otsustada. Sel juhul ilmselt oleks võitjaks taas Forus takso, kellel ainsana turul ratastoolide vedamise võimekus.
“Raha on sama, mis nad tavaliselt kliendilt saavad, aga meid on ikkagi vaja aidata ja taksojuht peab autost välja tulema ja ma saan aru, et meiega ei ole lihtne, aga ma ei usu, et neid teenusepakkujaid oleks piisavalt,” sõnas Katre.
Taksoteenuse kasutajaid on üle 1500. Enamik on mures võimaliku sõidutoetuse kärpimise pärast ning kas taksojuhid edaspidi nendega ümber oskavad käia. Beškina sõnul kavatsetakse sotsiaaltransporti pakkuda veelgi suuremas mahus ning kogemustega autojuhid on linnal olemas.
“Samamoodi on TLT juhid igapäevaselt ju autojuhtideks erivajadustega lastele, täiskasvanutele, kes samamoodi sõidavad kooli või tööle kohandatud autodega. Ja seal on igapäevaselt peaaegu 800 inimest, kes kasutab seda teenust TLT kaudu,” sõnas Beškina.
Ühtegi kindlat varianti, kuidas sõiduteenus suvest kehtima hakkab, täna ei ole. Huvigrupid kohtuvad aruteluks taas järgmisel nädalal.
Kokkuvõttes võib öelda, et Tallinn soovib hakata ise pakkuma sotsiaaltranspordi teenust, et pakkuda paremat ja efektiivsemat teenust oma elanikele. See samm võib oluliselt parandada linna sotsiaalset infrastruktuuri ja võimaldada kõigil elanikel paremini ligipääsu transpordile. Lisaks võib see olla ka samm säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma transpordisüsteemi suunas. Loodame, et see algatus toob kaasa positiivseid muutusi ja parandab kõigi tallinlaste elukvaliteeti.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus