Tallinn ehitab tänavu rattateed Peterburi teele ja Lastekodu tänavale | Eesti

Tallinn, the vibrant capital city of Estonia, is making great strides towards creating a more sustainable and bike-friendly environment. This year, the city is set to build new bike lanes along Peterburi Road and Lastekodu Street, providing cyclists with safer and more convenient routes to navigate through the bustling streets. With an increasing emphasis on promoting green transportation and reducing traffic congestion, these new developments are a step in the right direction towards making Tallinn a more bike-friendly city for all its residents and visitors.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet (Keskerakond) rääkis, et uued rattateed valmivad näiteks Lastekodu tänavale Keldrimäe asumis ja Peterburi teele ning mõlemad peaksid minema ehitusse sel aastal. Sikupilli asumis on plaan ehitada turvalisemaks Majaka ja Lasnamäe tänava ristmik ning rajada uus kergliiklustee lõik ristmikult Pallasti silla juurde.

“Peterburi tee puhul tasub mainida, et arvestades, et tegu on suure magistraaltänavaga, siis on seal plaan ehitada kahesuunalised rattateed mõlemale poole teed, et ratturid ei peaks sõidusuuna vahetamiseks üle tänava minema,” ütles ta.

Samamoodi jätkub linnal eelmisel aastal alustatud kesklinna ühistranspordipeatuste ümberehitamine jalgrattaga liiklejatele turvalisemaks. Svet ütles, et Tõnismäelt edasi jätkatakse rattatee ehitamist Kaarli puiesteele suunaga Vabaduse väljakul, kus paiknevad ühistranspordipeatused. Ühtlasi ehitatakse ümber ka Mere puiestee peatus.

Ühtlasi peaks linn tänavu alustama mitme kergliiklustunneli ehitust. Kergliiklustunnelid tulevad eeskätt Paldiski maanteele ja hiljem aasta teises pooles loodetakse alustada Endla ehk Kristiine viadukti ja Tartu maantee tunnelite ehitust.

Vladimir Svet ütles, et mõned rattateed on ühes tee tervikliku ümberehitamisega praegu ka juba rajamisel, näiteks käivad ehitustööd Hobujaama tänaval ning Vana-Sadama trammi piirkonnas. Ühtlasi luuakse väikeses mahus rattateid ka seoses Tondi eritasandilise ristmiku ehitustöödega, mis võimaldab tulevikus ehitada eraldiseisvad rattateed Tondi ja Kotka tänavatele.

Mõned uuenduskuuri läbivad tänavad ühes nendel paiknevate rattateedega on veel projekteerimisel, nagu Rahumäe tee, Linnu tee ja Ristiku tänav. Linn valmistub järgmisel aastal rekonstrueerima ka Hipodroomi uusarenduse juures paiknevat Paldiski maantee lõiku Hipodroomi ristmikust Mooni tänavani.

Linnaeelarves on see aasta eraldatud 200 000 eurot rattatee projekteerimiseks ka Tehnika tänavale Uues Maailmas. Sveti sõnul plaanib linn Tehnika tänavale kastaniallee ja raudtee muldkehandi vahele ehitada eraldiseisva rattatee järgmisel aastal.

Samamoodi jätkub veel ka Sõle ja Kristiine ristmikke ühendava Tulika tänava projekteerimine, mille üks eskiisprojekt avalikustati juba 2018. aastal. See nägi toona ette, et tiheda liiklusega tänavalt võib kaduda üks sõidurada.

Svet lausus, et see, kas sõidurada päriselt ka kaob, pole veel selge, nagu ka see, kas projekteerimisega üldse see aasta veel valmis saadakse.

“Seal on tekkinud täiendavad tingimused võrguhaldajate poolt, mida me peame ümber projekteerima. Ühtlasi on linna transpordiamet palunud arvestada teatud muudatustega ka Sõle ristmikul. Ma arvan, et lõplikust liikluskorraldusest saame me seal rääkida siis, kui oleme valmis elanikele näitama tagasiside saamiseks seda eskiisi. Ilmselt see radade küsimus hakkab seal olema aktuaalne. Meie jaoks on oluline, et Tulika tänaval ei väheneks ühistranspordi läbilaskvus, kuna Tulika tänav on ühistranspordile oluline arter,” lausus Svet.

Projekteerimist ootab Sveti sõnul veel Liivalaia tänav, ühtlasi ka lõigud Tartu maanteel, Pärnu maanteel ja Narva maanteel. Tartu maanteele rajatav kergliiklustee ühendaks abilinnapea sõnul tulevikus raudtee kergliiklustunneleid Lastekodu tänavaga.

Opositsioon: rattateid rajatakse liialt suvaliselt

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Pärtel-Peeter Pere sõnul ei saa praegu rattateede arendamisega Tallinnas siiski rahule jääda, sest need on endiselt juhuslikud, katkendlikud ning lõppevad äkitselt ära.

Nii näiteks on linn rajanud Tõnismäe bussipeatuse juurde korraliku rattatee, kuid enne ja pärast seda on rattatee endiselt puudulik ning seal on ohtlik liigelda.

Pere lausus, et linn ei järgi ka 2017. aastal koostatud rattastrateegiat. “Seal on olemas kaart, tööde järjekord, teede laius – kõik. Tal ei ole aga rahalist katet ja see rahaline kate on strateegiale juhuslik, täpselt samamoodi nagu kõik teede ehitused siin linnas,” lausus ta.

Ka linnavolikogu Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase ütles, et linn ei järgi rattastrateegiat nii nagu peab ning üldse teeb linnavalitsus linnaplaneerimises palju suvaotsuseid.

Nii näiteks otsustas linnavalitsus hiljuti hakata taasrajama trolliliine, kuid selle kohta pole Kase sõnul ei eelarvestrateegias ega linnaeelarves sõnagi kirjas.

“See on jällegi üks otsus, mis eikuskilt tekkis. Linnaplaneerimine on täiesti kaootiline. Kui kaua, kui tee pole valmis, ei saa seetõttu olla keegi ka kindel, et see rattatee tuleb päriselt sinna, kuhu ta näiteks rattastrateegia järgi peaks tulema,” ütles Kase.

Kase: linnal puudub terviknägemus

Karl Sander Kase ütles, et linnal puudub tervilik käsitlus, kuidas liiklust arendada. Nii näiteks tutvustas linnavalitsus eelmisel kuul Liivalaia trammiliini, kuid seal auto- ega rattaliiklusest Kase sõnul ei räägitud.

“Tegelikult linn peaks mõtlema PR-i tegemise asemel sellest, et kui nad tulevad välja mingi kontseptsiooni või investeeringuplaaniga, siis võetaks samal ajal ette kogu ühistranspordivõrgustik. Samal tutvustusel peaks siis lahti rääkima ka lahenduse, mis puudutab lisaks trammile ka ühistranspordiliiklust, autoliiklust ja rattateid. Liivalaia trammi esitlusel räägiti vaid trammist, aga eeldatavasti, kui sinna tuleb trammitee, siis jääb ju vähem ruumi järele ka auto- või rattaliiklusele,” lausus Kase.

Pärtel-Peeter Pere sõnul peab rattateede arendamise tempot kindlasti tõstma. Ka Kase sõnul on rattateede ehitamine liialt aeglane.

 “Vaadake praegu neid teetöid ja ummikuid. Kui inimestel oleks võimalus istuda ratta selga või panna oma koolilapsed sinna, siis meil oleks neid autosid kesklinnas ka vähem. Nendel autojuhtidel, kes ilma autota ei saa, ka neil oleks palju hõlpsam sõita. Kõik võidaksid, kui rattateede ehitamise tempo oleks kesklinnas see, mis ta olema peaks,” ütles Pere.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles, et linn peab teedetaristut ehitama tasakaalukalt ja järk-järgult.

“Austatud opositsioonipoliitikud võiksid lõpuks aru saada, et kas nad tahavad, et me kaevame terve linna üheaegselt üles või tahavad nad, et meil liiklus linnas toimuks. Kui tahta ehitada tihedas linnaruumis rattateid, on selleks tihti vaja liiklus osaliselt sulgeda. Kui me seda tegime eelmisel aastal, siis need samad inimesed olid sügavalt mures, et linn ehitab liiga palju ja kiusab autojuhte,” ütles abilinnapea.

Tallinn seadis sügisel vastu võetud liikuvuskavas sihi ehitada 2035. aastaks välja üle 300 kilomeetri rattateid, aastal 2022. oli rattateid 108 kilomeetrit. Jalgrattaga oma peamisesse sihtkohta liiklevate tallinlaste osakaal peaks kava järgi 2035. aastaks enam kui kümnekordistuma.

Sügisel Tallinnas läbiviidud rattaloendus näitas, et ratturite arv pealinnas 2023. aastal peaaegu kahekordistus.

Lühikokkuvõtvalt võib öelda, et Tallinn on võtnud suure sammu jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma linnakeskkonna suunas, ehitades uusi rattateid Peterburi teele ja Lastekodu tänavale. See näitab linna pühendumust julgelt investeerida jalgrattateedesse, luues ohutumad tingimused nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Rattatee ehitamine aitab kaasa linnaliikluse paremale korraldamisele ning innustab rohkem inimesi kasutama keskkonnasõbralikku transpordiviisi nagu jalgratas. Kokkuvõttes tõotab see oluliselt paremat tulevikku linnakeskkonnale ja kogukonnale tervikuna.