Taastuvenergia tasu reform jääb ära | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimase uudisena on teatatud, et taastuvenergia tasu reform jääb siin ära. See otsus on tekitanud palju kõneainet ja arutelu üle kogu riigi. Eesti energia valdkond on alati olnud oluline teema ning see otsus mõjutab oluliselt meie tulevikku. Mis põhjused selle taga võivad olla ja millised võivad olla selle mõjud meie elule ja keskkonnale? Jääge kuulama, et saada rohkem teada selle olulise otsuse tagamaadest ja mõjudest!

Reformierakond ei toeta taastuvenergia tasu reformi, millest riigi eelarvestrateegia järgi loodeti aastas 60 miljonit eurot lisatulu.

Kui valitsuspoliitikud eelmise aasta sügisel Vihula mõisast eelarveläbirääkimistelt tagasi tulid, seisis riigi eelarvestrateegia tulude real taastuvenergia tasu reform, mille abil loodeti koguda 60 miljonit eurot aastas.

Lihtsustatult oleks reform elektriarvetelt taastuvenergia tasu rea ära kaotanud nii, et riik maandaks arendajate äririski CO2 vahendite abil. Keskmise tarbija elektriarve poleks siiski oluliselt väiksemaks muutunud, sest plaani teine pool nägi ette elektriaktsiisi tõusu – see toonukski eelarvesse 60 lisamiljonit.

Mõtte Vihulasse viinud sotsiaaldemokraadi Jevgeni Ossinovski sõnul võinuks tööstustarbijatelt vähem aktsiisiraha korjata. “Tegelikult võimaldaks see ettepanek ka kodutarbijatele leida sellise võimaluse, et nad saaksid energiat soodsamalt kui nad täna saavad,” lisas Ossinovski.

Juba paar kuud pärast eelarvestrateegia kokkuleppimist hakkasid rahandusministeerium ja kliimaministeerium reformiplaani üksteise õuele veeretama. Selle sisust keegi suurt rääkida ei tahtnud.

Selle nädala esmaspäeval kinnitas kliimaminister Kristen Michal (RE), et reform jääb ära. “Ei, seda plaani ei ole,” sõnas Michal.

“See pakuti välja eelarvekõneluste käigus, aga see ei olnud meie pakkumine ja meie seda sellisena vajalikuks ei hinda. Sama on ju sisuliselt teinud Saksamaa ja on läinud sellega päris suurde miinusesse,” lisas Michal.

Ossinovski: CO2 raha eest saab nüüd keskkonnamajakest ehitada

Nii reformierakondlased kui ka sotsiaaldemokraadid toetavad Michali väljakäidud mõtet korraldada tuleval aastal taastuvenergia vähempakkumised eraldi maismaa- ja meretuuleparkidele. Selle mõjul kerkiks aastane taastuvenergia tasu enam kui 100 miljoni euro võrra.

“Meie ettepanek oli selles, et kui otsustatakse teha täiendavaid taastuvenergia vähempakkumisi ja kulud suurenevad, siis see tuleb sellest samast kvoodirahast,” sõnas Ossinovski. “Muidugi on lihtne see, et tarbijale lihtsalt esitatakse arve, ükskõik, mis valitsus on kokku leppinud taastuvenergia arendamise mõttes.”

Ossinovski usub, et Michal soovib CO2 rahaga eelarvesse paindlikkust jätta. “Tundub, et see on selline vaba raha, mis niimoodi iga aasta peale tuleb ja sealt on võimalik keskkonnamajakest ehitada endale ja mingisuguseid muid muresid lahendada, mille jaoks mõni minister pole üldisest eelarveprotsessist raha saanud,” ütles sotsiaaldemokraatide fraktsioonijuht.

Võrklaev: üks miinusrida on strateegias juures

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütles, et talle ei tundunud taastuvenergia tasu reform algusest peale mõistlik. “Kui me riigi eelarvestrateegiat kokku panime, siis ütlesin ma seda selgelt ka koalitsioonipartneritele välja, et selle tuluga ei saa arvestada,” rääkis Võrklaev. “Siis sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 nõudsid, et see reform peab sellisel kujul tulema ja see tuleb riigi eelarvestrateegiasse kanda,” ütles rahandusminister.

“Riigi eelarvestrateegia vaates loomulikult üks miinusrida on seal juures,” lisas Võrklaev.

60 miljoni euro jagu saamata tulusid lisandub sinna kuhja, kuhu juba on laotud niinimetatud laiapindne riigikaitsemaks, töötuskindlustusmakse tõstmine ja suured ootused keskkonnatasude laekumisele.

Koalitsioonipoliitikud kogunevad riigi eelarvestrateegia ümber kerkinud küsimusi arutama teisipäeval.

“Mina olen pakkunud omad lahendused nende ülesannete osas, mis mulle pandi. Kas või nende 400 miljoni osas,” rääkis Võrklaev. “Ja kui nüüd mõni poliitiline jõud on öelnud, et nad mingeid asju seal teha ei soovi, siis me kas peame neile leidma muud katteallikad või kokku leppima, mis need lahendused on.”

Taastuvenergia tasu reformi puhul on Võrklaeva mainitud poliitiliseks jõuks tema erakonnakaaslane kliimaminister Kristen Michal. Michal oma ideid 60 miljoni eurose augu katmiseks ei jaga.

“Meie eeskätt vastutame selle eest, et energeetikas tekiks uusi võimsusi, tekiks puhast ja soodsamat energiat. Eesmärk on inimestele ja tootmistele odavama hinnaga elekter ja see, et taastuvenergia tasu jääks samasse suurusjärku,” rääkis Michal.

“Ja kõikide kellegi teise seatud plaanidega ma ei näe sellel arutelul avalikkuse ees küll mitte mingit pikemat mõtet, kui me ei plaani seda teha,” lisas kliimaminister.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis taastuvenergia tasu reform ei toimu. See tähendab, et elektritarbijatele jääb endiselt kehtima praegune süsteem, kus nad maksavad taastuvenergia toetust. Kuigi reform oleks võinud tuua kaasa muudatusi ja võimalikke eeliseid, võib see otsus jätta taastuvenergia arengule pidurid peale ning pikas perspektiivis mõjutada ka keskkonda ja energiajulgeolekut. Jääb loota, et tulevikus leitakse siiski lahendus, mis soodustaks taastuvenergia arengut ja jätkusuutlikku energiatootmist Eestis.