Svet: Tallinna bussiradasid ei ummista elektriautod | Eesti

Tallinn’s streets are buzzing with the latest eco-friendly trend – electric cars. These sleek, silent vehicles are not only reducing emissions and helping combat pollution, but they are also avoiding the notorious traffic jams that plague the city. With “Svet” leading the charge, Tallinn’s bus lanes are now open to electric cars, demonstrating Estonia’s commitment to sustainability and innovation. As more and more drivers make the switch to electric, the future of transportation in Tallinn looks brighter than ever.

Saatejuhi küsimusele, kas peaks keelama elektriautode sõitmist bussiradadel, sest need võivad pärssida busside sõidukiirust, vastas Svet, et praegune peamine probleem ei seisne nendes, kellel on õigus bussireal sõita või et neid oleks liiga palju, vaid selles, et seal on neid, kes seal ei peaks üldse olema.

“Ja siin on probleem selles, et praegu järelevalvet selle üle saab teostada ainult politsei ehk politseiametnik peab minema ja päriselt seisma ja nagu vaatama ja kontrollima. Ja kui me tahame, et see olukord muutuks, siis peame midagi tegema selle seadusega, mis piirab järelevalve võimalust. Mina isiklikult arvan, et peaksime looma võimaluse kohalikule omavalitsusele luua automatiseeritud kontrollmehhanism ühistranspordi radade kasutamise üle. Näiteks kaamerad,” rääkis Svet.

Ta lisas, et kui linnavõim näeb, et elektriautode arvu kasv on selline, et see hakkabki juba päriselt mõjutama ühistranspordi radade kasutamist, siis kindlasti vastavat regulatsiooni muudetakse.

“Tegelikult on ühistranspordikiiruse tõstmine nii transpordiameti kui ka Tallinna Linnatranspordi prioriteet ja ühistranspordi radade loomine on üks vahetu viis seda saavutada. Ma ei ole kindel, et just sellel aastal jõuame neid juurde tekitada, aga selle aasta teiseks pooleks transpordiamet peaks välja tulema ettepanekuga, kuhu neid lähiaastatel juurde teha võib. Selles me näeme väga suurt potentsiaali ühistranspordikiiruse suurendamiseks,” rääkis Svet.

Ta lisas, et kui rääkida näiteks Paldiski maanteest, siis alates Rocca al Mare
ristmikust Tähetorni tänava suunas konstrueeritakse tee nii, et tekivad mõlemale poole ühistranspordirajad.

Svet lisas, et võiks tekkida väike ühistranspordikeskus kas linna piiril või isegi linnapiirist väljaspool Tallinna naabervallas, kus oleks pargi-ja-reisi parkla ja ümberistumine ühistranspordile.

Sügisel algab bussireformi teine järk

Sellel aastal tuleb Tallinna bussiliinireformid teine järk, mis on 2023. aasta suve omast oluliselt ulatuslikum.

“Kõikidel liinidel, mida suvel muutsime, on toimunud kasutajate kasv mõnel
liinil kuni lause 15 protsenti, nii et kui keegi küsib, et mis on ühistranspordivõrgu muutmise eesmärk, siis see on meelitada uusi inimesi ühistransporti,” ütles Svet.

Linna plaan on jätta teise etapi muutused selle aasta sügisesse, et pühendada rohkem aega nende muutuste läbiarutamisele kohalike elanikega.

“Praegu on meie muudatuseplaanidele tellitud ka selline välisaudit, mille tulemus peaks olema linnavalitsusel käes kevade keskpaigas ja siis me tahame jätta
rohkem aega just kommunikeerimiseks ja läbiarutamiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. Sest nägime eelmise aasta pealt, et inimesed soovivad osaliselt oluliselt rohkem rääkida kaasa, oluliselt rohkem mõista ja me selles osas kindlasti vigade paranduse ka teeme,” rääkis Svet.

Teine põhjus bussireformi sügisesse lükkamisel on Sveti sõnul proosaline: sellel aastal on suuremad ehitustööd plaanis just kevad-suveperioodiks. “Kui eelmisel aastal tegime muutusi ühel ajal ajutiste liikluskorraldustega, mis jättis inimestele segase mulje, siis sel aastal pigem tahaksime neid läbi viis siis, kui normaalne liiklus on taastunud. Ma ei ütle praegu kuupäeva, aga ma arvan, et see on, kas 1. oktoober või 1. november,” rääkis Svet.

Täpsemad plaanid, mida bussiliinidega tehakse, avalikustab Tallinn mai alguses. “Peamine tähelepanu on meil selles etapis eeskätt Lääne-Tallinna omavahelisele ühendamisel ja Lääne-Tallinna ja Kesklinna ühendamisel. Meil on praegu kaks piirkonda, mis on täiesti alateenindatud ühistranspordi seisukohalt – need on Tiskre-Astangu,” sõnas Svet.

Teine küsimus, mida bussireform lahendada püüab, on Põhja-Tallinna ja Haabersti omavaheline sidumine. “Sellest on tegelikult räägitud aastaid. Arvestades ka sellega, et mõlemas linnaosast on arenenud tõmbekeskus ja tekkimas on sinna lähiaastatel juurde aina rohkem ja rohkem töökohti. Me ei pea keskenduma ainult kesklinnale kui sellisele,” rääkis Svet.

Tema sõnul ei tasuks eeldada, et igast asumist on otsebuss konkreetsesse kohta kesklinnas. “Vastupidi, millele peame keskenduma, on see, et linnas oleks võimalikult mugav ja kiire ümberistumisvõimalus. Halb on see, kui ümberistumine nõuab näiteks pikka teekonda üle mitme ristmiku. Seega kui räägime liinivõrgu reformimisest, siis me ei räägi ainult sellest, et me markeriga joonistame teistsugused liinid, me räägime sellest, kuidas toimivad graafikud ja kuidas need graafikud on omavahel kooskõlas,” rääkis Svet.

Ta lisas, et ühistransporti korraldades järab linn emotsioonid kõrvale ja tugineb
andmetele ja numbritele.

Kommenteerides olukorda Tallinna koalitsioonis, ütles Svet, et Tallinna koalitsioon – Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid – on tema hinnangul siiamaani ilusti toiminud ja on toiminud ka väga asjalikult nendel viimastel kuudel, mil kogu meedia kirjutab sellest, kuidas koalitsioon kohe-kohe laguneb.

Kokkuvõttes võib öelda, et Svet teenib kiitust selle eest, et nad on valinud elektriautod oma transportimisvahendiks, mis ei ummista Tallinna bussiradasid. See on oluline samm linnakeskkonna puhtamaks muutmise suunas ning näitab nende pühendumist keskkonnasõbralike lahenduste kasutamisele. Elektriautod aitavad vähendada õhusaastet ja müra ning toetavad linnade jätkusuutlikku arengut. Loodame, et teised ettevõtted ning eraisikud võtavad eeskuju ja kasutavad rohkem keskkonnasõbralikke transpordivahendeid oma igapäevases liikumises.