Suur ülevaade: mis on tegemisel ja mis on plaanis Rail Balticul | Eesti

2285628hd5b1t24

Tere tulemast Eesti! Kui oled huvitatud uudistest ja uuendustest seoses Rail Balticu projektiga, siis oled õiges kohas. Siin artiklis saad lugeda põnevat ülevaadet sellest, mis hetkel toimumisel on ning mis tulevikus plaanis Rail Balticuga seoses. See raudteeprojekt on üks Eesti ajaloo suurtest infrastruktuuriprojektidest ning sellel on laialdased mõjud nii majandusele kui ka keskkonnale. Astu sisse ja avasta, mis teeb Rail Balticust nii olulise ning millised arengud on tulemas!

Viimatine ehitusleping sõlmiti eelmisel nädalal Verstoni ja Järelpinge Inseneribürooga, kes hakkavad 107 miljoni euro eest ehitama põhitrassi lõike Kohila ja Rapla vallas. Ehitamine algab tänavu.

Kokku on praeguseks lepinguid sõlmitud Rail Balticu Eesti trassi kolme lõigu alusehituse ja nendega seotud ristumiste ehitamiseks. Kokku teeb see 21 kilomeetrit ehk umbes kümnendiku Eesti trassist. Esimestel lõikudel algab ehitustegevus selle aasta kevadel-suvel ning tööd kestavad 2027. aasta teise pooleni.

Lisaks on hankes praegu veel ligikaudu 50 kilomeetrit põhitrassi lõike, mille ehitajad peaksid plaanide järgi selguma hiljemalt sel suvel, et ka neid lõike saaks veel sel aastal hakata ehitama, ütles ERR-ile Rail Baltic Estonia (RBE) juht Anvar Salomets.

Mida praegu trassil ehitatakse?

Ehitamine ei tähenda, et praegu pandaks maha ka raudtee ja rajataks kontaktliinid.

Nendel lõikudel ehitatakse valmis nii-öelda alusehitus: muldkeha, erinevad ristumised ehk ökoduktid, teeviaduktid, raudteesillad-viaduktid, liiklussõlmed; lisaks tehnovõrgud ja müratõkkeseinad, truubid väikeloomadele jne.

Nendel lõikudel, kus ette nähtud, tehakse ettevalmistused kohaliku peatuse rajamiseks. Samuti rajatakse need osad tulevasest liiklusjuhtimissüsteemist ja kontaktvõrgust, mis on muldkeha osaks ehk mastide vundamendid, kaablikanalid jne.

Raudtee ja elektriliinide ning liiklusjuhtimissüsteemide ehitus on juba hankimisel või hangitakse tulevikus eraldiseisvalt järgmiste hangetega, ütles Salomets.

Kogu Eesti trassi pole veel projekteeritud

Kuigi ehitushankeid tuleb riburada välja, pole veel kogu Rail Balticu trassi Eestis valmis projekteeritud. Põhjuseid on erinevaid, näiteks tühistas kohus Lõuna-Pärnumaal 40 kilomeetri pikkuse lõigu projekti.

Salomets ütles, et projekteerimise aeglasem tempo praegu, kui on üle kolmandiku Eesti põhitrassist kas juba lepinguga kaetud või ehitushankes, väga põhjapanevat mõju ei oma.

“Loomulikult oleks hea, kui kogu projekteerimisfaas oleks lõplikult kaante vahel, aga nii suurte projektide puhul, nagu Rail Baltic, tuleb olla kohanemisvõimeline ja paindlikult erinevaid etappe paralleelselt lahendada,” lausus ta.

Eramaadest on omandatud alla poole

Vajalikest maadest pole samuti sugugi kõiki veel riigi omandusse saadud. Maa omandamist viib läbi maa-amet, Salometsale teadaolevalt on eraomanduses olevatest maadest omandatud umbes 40 protsenti.

Ehitusõigus on olemas samas enam kui 50 protsendil Rail Balticu trassist, sellesse on arvestatud ka riigimaad. Salometsa sõnul suureneb see määr iga nädalaga.

Salomets lisas, et praegu on muutmisel põhitrassi ehitamise hankestrateegia, mis tähendab, et liigutakse allianss- ehk koostööhankevormi suunas.

“Hetkel on käimas selle eelduseks oleva hankekonsultandi hange ning aasta lõpus tahame välja kuulutada esimesed alliansshanked, millega läheme ostma väga mahukaid ehitustöid raudtee pealisehituseks, aga ka Tootsi asulast lõuna poole jääva trassikoridori alusehituseks,” lausus Salomets.

Loe rohkem:  Eesti Päevaleht lõpetab paberil ilmumise | Eesti

2285628hd5b1t24

Ülemiste terminalihoonet hakatakse ehitama järgmisel aastal

Praegu tegeldakse Ülemistel esimese etapi töödega ehk eemaldatakse vanu rööpmeid ja ehitatakse maa-aluseid konstruktsioone. Sel aastal tahab RBE välja kuulutada ehitushanked terminali ligi- ja läbipääsudele, avalikele väljakutele ning ka terminalihoonele.

Ülemiste terminal valmib praeguste plaanide järgi 2028. või 2029. aastal ehk aasta või kaks varem kui rongid uuel raudteel peaksid liikuma hakkama. Salometsa sõnul täiesti kasutuna terminal siiski sel ajal ei seisa.

“Kuigi Rail Balticul sel ajal veel liiklust ei toimu, käib läbi Ülemiste ka praegune ida- ja kagusuunaline rongiliiklus, mis saab uue terminali funktsionaalsust kasutada. Lisaks on selles transpordisõlmes ühendatud ka trammiliiklus ning bussiliiklus,” lausus ta.

Terminalihoone ehitushanke kuulutatakse välja sel aastal, ehituseks läheb tõenäoliselt 2025.

Edasi liigutakse Pärnu reisi- ning kaubaterminali ja hoolduskeskuse, Ülemiste veeremidepoo ja Muuga kaubajaam ehitusliku lahendusega, ütles Salomets.

2285625h7cd8t24

Kokku tuleb 12 kohalikku peatust, käima hakkavad regionaalrongid Riiani

Lisaks Ülemistele Tallinnas ja Pärnule tuleb Eesti Rail Balticu trassile 12 kohalikku peatust, kus hakkavad peatuma regionaalrongid, mis sõidavad Tallinna ja Riia vahel, peatudes ka Pärnu reisiterminalis.

Kohalikud peatused rajatakse Assakule, Luigele, Kurtnasse, Sakku, Kohilasse, Raplasse, Järvakandile, Kaismasse, Tootsi, Urgele, Surju ja Häädemeestele. Viimase kahe puhul selgub peatuse täpsem asukoht siis, kui on uuendatud Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneering.

Kohalikud peatused rajatakse koos raudtee põhitrassiga ning koos rahvusvahelise rongiliiklusega peaksid esimesest päevast peale hakkama liikuma ka regionaalrongid, mis neis peatustes peatuvad.

Aga kuna kohalikke peatusi lahendatakse projekteerimises tervikuna ehk koos jaamahoonete, lisateenuste ja parkimisega, siis võib juhtuda, et kogu komplekti välja ehitamine toimub pärast 2030. aastat ehk peale seda kui rongiliiklus juba käib.

“Kõik see, mis on aga vajalik raudteeteenuse funktsioneerimiseks, et inimesed pääseksid rongile ja rongilt maha, saab olema esimeses etapis. Nii luuakse ka juba raudtee alusehituse rajamisel regionaalrongi teenuse osutamiseks vajalikud platvormid,” ütles Salomets.

Praegu käib pea kõikjal Rail Baltica Eesti trassi osal kohalike peatuste detailplaneeringute menetlus ja eelprojekteerimine.

2285622hd4e0t24

2030 peavad rongid sõitma hakkama

Rail Baltic peab hakkama vedama kaupu ja reisijaid 2030. aastaks, sõltumata sellest, kas selleks ajaks on põhitrassi ühendus Riia keskraudteejaamaga olemas, on öelnud Euroopa Komisjoni esindaja Catherine Trautmann intervjuus Läti Raadiole.

Salometsa sõnul on see puht tehnilist ajagraafikut hoides teostatav, kuid kõik muu, mis toimub väljaspool projekteerimist ja ehitamist ning raudtee testimisfaasi, on pigem äraarvamatu. 

“Printsiibis vastab see muidugi tõele, et kaubad ja reisijad pääsevad Rail Balticu esimestel aastatel liikuma ka ilma vahetu Riia keskvaksali ühenduseta, kuigi selge on, et vähemalt mingi alternatiivne lahendus nendeks aastateks tuleb Rail Balticul tekitada, et ka Riiga oleks reisijatel võimalik rongiga jõuda. Teadaolevalt Läti kolleegid selle nii-öelda etapi üks lahenduse kallal pingsalt ka töötavad,” lausus ta.

Loe rohkem:  Korobeinik pöördub riigikogu juhatuse tegevuse tõttu õiguskantsleri poole | Eesti

Tõele vastab ka see, et aastaks 2030 peab olema valmis reisijate ja kaubaveo jaoks täielikult funktsioneeriv lahendus, lisas Salomets. Kuivõrd sinna on aega veidi vaid kuus aastat, tähendab see, et valmides on Rail Baltic ühe rööpapaariga ning see jääb nii kümneks aastaks.

“Raudtee alusehitus valmib 2030. aastaks viisil ja parameetrites, mis võimaldab järgmises etapis lisada ka teise rööpapaari. Esimesel kümnendil selle puudumine teenuse kiirust, kvaliteeti, ohutust ja mugavust kuidagi mõjutama ei hakka. Teisalt on see nii suure projekti puhul operatiivtasandi otsus, kas lisada teine tee osaliselt või täielikult. Neid valikukohti saab järgnevatel aastatel veel täpsema info baasilt teha,” lausus Salomets, lisades, et otsused sõltuvad näiteks ehitusmaksumustest ja veoprognoosidest.

Praegu kehtib endiselt hinnang, et Rail Balticu Eesti osa läheb maksma kolm miljardit eurot. “Aga nagu näeme meie ehitushangete pealt, siis konkurents on turul väga tihe ning teatud hangete parimad pakkumised tulevad ka alla seda hinnataset, mida oleme eeldanud,” märkis Salomets.

2285619hb6f7t24

Soomlaste huvi kaubaveo vastu on suur

Selle üle, kas ja kui palju hakatakse Rail Balticul vedama kaupa, on vaieldud aastaid. Nüüd, mil kaubavedu raudteel on arusaadavatel põhjustel Eestis kokku kuivanud, on Rail Balticul endiselt plaanis kaupa vedama hakata ning selle vastu on suurt huvi tundmas soomlased.

“Meil on omajagu kokkupuuteid vedajate, logistikaettevõtjate ja esindusorganisatsioonidega, sealhulgas ka meie põhjanaabritega ning nende hinnang ja sage küsimus on pigem see, kas meie raudteel saab olema piisavalt läbilaskevõimsust, viidates sellele, et põhja poolt võiks raudteele jõuda meie jaoks piisavas koguses kaupa,” ütles Salomets.

“Valdav osa kaubast, mis ka Rail Balticu Eesti 213 kilomeetril liikuma hakkab, ei ole kohalik toodang ega isegi mitte Baltikumi toodang, vaid transiitkaup,” lisas ta.

Salometsa sõnul liigub potentsiaalne kaup juba praegu, lihtsalt teistes koridorides ning Rail Balticu valmides muutub praegune kaubaveo struktuur.

“Samal ajal ei saa täna keegi kindlas kõneviisis nimetada konkreetset mahtu tonnides, kuna me ei tea, millised saavad täpselt olema kaubavedudele kohalduvad regulatsioonid 2030 ja sealt edasi, kui kulukaks muutuvad konkureerivad veotüübid, mis toimub globaalsete tarneahelatega, kuidas mõjutab transpordisektorit rohelepe,” lausus Salomets.

Kokkuvõttes võime öelda, et Rail Baltic on suur ja ambitsioonikas projekt, mis muudaks oluliselt transpordiinfrastruktuuri Eestis ja kogu Balti regioonis. Praegu on projekt jõudnud olulise etapini, kus tegeletakse erinevate ehitus- ja keskkonnamõjude hindamisega. Plaanidesse kuulub ka uute raudteejaamade rajamine ning ühenduse loomine teiste transpordi võrgustikega. Kuigi projekt on veel kaugel valmimisest, paistab tulevik helge ning Rail Balticul on potentsiaali muuta regiooni ühenduvuse ja transiidi tulevikku positiivselt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga