Stoltenberg: Venemaa on kaotanud sõja jooksul üle 350 000 sõduri | Välismaa

Tervist! Today in Estonia we are facing alarming news from our neighboring country Russia. According to NATO Secretary General Jens Stoltenberg, Russia has suffered heavy losses in the ongoing war, with over 350,000 soldiers killed. This shocking revelation has sent ripples of concern throughout the region, raising questions about the true cost of this conflict and the impact it may have on the stability of our region. As tensions escalate, it is more important than ever for Estonia to remain vigilant and united in the face of these challenging times.

Oluline neljapäeval, 14. märtsil kell 20.00:

– Stoltenberg: Venemaa on kaotanud sõja jooksul üle 350 000 sõduri;

– Läti peaminister: Vene võit Ukrainas mõjutaks ka USA-d;

– Vene sissiüksused kutsusid kubernere üles elanikke evakueerima;

– Stoltenberg: NATO riigid ei anna Ukrainale piisavalt laskemoona;

– Ukraina: Vene vägi andis ööpäevaga kaks raketi- ja 64 õhulööki;

– USA: pole märke, et Moskva oleks valmis Ukrainas tuumarelva kasutama;

– Venemaa väitis, et Belgorodis hukkus rünnakus üks, sai viga neli inimest;

– Kiiev: Vene sissetungijad ründasid Ukrainas peaaegu kõigis rinde suundades.

Stoltenberg: Venemaa on kaotanud sõja jooksul üle 350 000 sõduri

Venemaa on kaotanud viimase kahe aasta jooksul sõjas Ukraina vastu üle 350 000 sõduri, ütles neljapäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

“Ukraina näitas, et Vene sõduritest on võimalik jagu saada,” lisas Stoltenberg.

Samuti loetles NATO peasekretär Ukraina võitude hulgas Venemaa Musta mere laevastiku suuri kaotusi ning Vene õhujõudude kaotusi.

Veel 2023. aasta novembris ütles Stoltenberg, et Vene kaotused alates 2022. aasta 24 veebruarist ületasid 300 000 sõduri piiri. Samasugust hinnangut sisaldab sel nädalal avaldatud USA luure aastaaruanne.

Ukraina peastaabi andmetel on Venemaa kaotanud kokku üle 428 000 sõduri alates täiemahulise sissetungi algust.

Läti peaminister: Vene võit Ukrainas mõjutaks ka USA-d

Läti peaminister Evika Silina ütles, et Ukraina toetamata jätmine ja võimalik Venemaa võit sõjas omaks mõju kogu maailmale, kaasa arvatud USA-le.

“Kui Venemaa võidab, mõjutavad need tagajärjed kogu maailma, kaas arvatud Washigtoni, mitte ainult Euroopat, vaid ka USA-d,” ütles Silina intervjuus telekanalile Bloomberg neljapäeval.

Vene sissiüksused kutsusid kubernere üles elanikke evakueerima

Leegion Venemaa Vabadus, Vene Vabatahtlike Korpus ja Siberi pataljon pöördusid Kurski ja Belgorodi oblasti kuberneri poole palvega teatada viivitamatult tsiviilisikute evakueerimisest, rõhutades, et tsiviilisikud ei tohiks sõja pärast kannatada.

“Venemaa piirkondade vabastamine Putini terrorirežiimi alt jätkub ka neil minutitel. Putini väele antakse praegu Belgorodi ja Kurski oblastis massiliselt lööke. Kutsume appi nende oblastite volitatud isikud, eelkõige Kurski oblasti kuberneri Roman Starovoiti ja Belgorodi kuberneri Vjatšeslav Gladkovi kuulutama viivitamatult välja evakuatsioon kogu ülalnimetatud oblastite alalt ja evakueerima viivitamatult tsiviilisikud,” seisis leegioni Venemaa Vabadus, Vene Vabatahtlike Korpuse ja Siberi pataljoni ühispöördumises Telegramis.

Pöördumises rõhutatakse, et tsiviilisikud ei tohiks sõja läbi kannatada ning kõik lahingutegevuses hukkunud ohvrid jäävad Starovoiti ja Gladkovi südametunnistusele.

“Nõuame, et kubernerid lõpetaksid Putini hunta kuritegelike korralduste täitmise ega segaks lahingupiirkonnast tsiviilelanike evakueerumist, kes otsustasid oma kodudest lahkuda ja  päästa oma perede elud. Operatsioon Kurski ja Belgorodi oblasti vabastamiseks jätkub, kuni kõik eesmärgid on saavutatud,” ütlesid vabatahtlikud.

Stoltenberg: NATO riigid ei anna Ukrainale piisavalt laskemoona

NATO riigid ei anna Ukrainale piisavalt laskemoona ja see on võimaldanud Venemaal Ukraina väed tagasi lüüa, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval.

“Ukrainlastel ei jää julgusest puudu. Neil on puudus laskemoonast,” ütles Stoltenberg ajakirjanikele.

Stoltenberg lubas samuti, et NATO liikmed astuvad juulis Washingtonis alliansi riikide juhtide kohtumisel täiendavaid samme Ukraina toetamiseks ja partnerluse tugevdamiseks mitme riigiga.

“Loodan, et astume järgmised sammud Ukraina toetamiseks, oma ressursside ja kaitse tugevdamiseks ning partnerluste süvendamiseks kogu maailmas, kui meie liikmed kohtuvad juulis Washingtonis,” ütles ta ajakirjanikele NATO 2023. aasta aruande pressikonverentsil. 

Järgmine NATO liikmesriikide juhtide kohtumine toimub Washingtonis 9.-11. juulil.

Ukraina: Vene vägi andis ööpäevaga kaks raketi- ja 64 õhulööki

Vene vägi andis ööpäevaga kaks raketi- ja 64 õhulööki. Vaenlane tulistas ka 93 korda mitmikraketiheitjatest ning ründas Ukrainat 36 Shahed-tüüpi drooniga, millest õhutõrje hävitas 22, teatas Ukraina peastaap.

Vene väe suurtüki- ja miinipildujatule all oli üle 150 asustatud punkti Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

USA: pole märke, et Moskva oleks valmis Ukrainas tuumarelva kasutama

Pole märke, et Moskva oleks valmis Ukrainas tuumarelva kasutama, teatas kolmapäeval Valge Maja.

“Me ei ole näinud põhjuseid oma tuumapositsiooni kohandamiseks ega ühtegi viidet sellele, et Venemaa valmistub Ukrainas tuumarelva kasutama,” ütles pressiesindaja Karine Jean-Pierre ajakirjanikele, kui temalt küsiti Venemaa juhi Vladimir Putini kommentaaride kohta.

Putin seletas kolmapäeval, et Vene tuumatriaad ehk maitsi, meritsi ja õhu kaudu kasutatavad aatomrelvad on palju arenenumad ja kaasaegsemad kui Ühendriikidel.

“Meie triaad, tuumatriaad, on palju kaasaegsem kui ükski teine triaad. Vaid meil ja ameeriklastel on tegelikkuses olemas sellised triaadid. Ja meie oleme siin palju kaugemale arenenud,” väitis Putin usutluses riigitelevisioonile.

“Oleme valmis kasutama relvi, igasuguseid relvi, seal hulgas teie mainitud relvi, kui kaalul on Vene riigi eksistents või kahju meie suveräänsusele ja iseseisvusele,” seletas Putin.

Lääs on süüdistanud Venemaad hoolimatus tuumaretoorikas alates kallaletungist Ukrainale 2022. aasta veebruaris, mis vallandas juba 2014. aastal alanud sõjategevuses täiemahulise sõja faasi.

Venemaal toimuvad sel nädalal ka presidendivalimised. Hiljuti tabasid riiki veel ka Ukraina droonirünnakud, tabamuse said mitmed Venemaa naftatehased.

Venemaa väitis, et Belgorodis hukkus rünnakus üks, sai viga neli inimest

Venemaal Belgorodis hukkus neljapäeval arvatavas reaktiivmürsu rünnakus üks ja sai vigastada neli inimest, teatasid kohalikud võimud.

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas sotsiaalmeedias ühest hukkunust ja kolmest kannatanust.

Belgorodi linnapea Valentin Demidov täpustas hiljem infot, öeldes, et surma sai üks ja kannatada neli inimest.

Kiiev: Vene sissetungijad ründasid Ukrainas peaaegu kõigis rinde suundades

Vene sissetungijad ründasid 24 tunni jooksul Ukrainas peaaegu kõigis rinde suundades, teatas kolmapäeva õhtul Ukraina relvajõudude peastaap.

Peastaap teatas, et 24 tunni jooksul toimus 70 sõjalist kokkupõrget. Kupjanski suunal löödi tagasi neli vaenlase rünnakut.

“Samal ajal tõrjusid meie sõdurid Lõmani suunal viis vaenlase rünnakut Donetski oblasti Ternõi ja Jampolovka asulate aladel, kus vaenlane üritas samuti meie vägede kaitsest läbi murda,” seisab raportis.

Bahmuti suunal tõrjus Ukraina kaitsevägi tagasi kolm vaenlase rünnakut, kus vaenlane püüdis sõjalennukite toel oma taktikalist positsiooni parandada.

“Avdijivka suunal tõrjusid meie kaitsjad 14 vaenlase rünnakut. Novopavlovski suunal jätkas kaitsevägi samuti vastase ohjeldamist,” seisab teates.

Lisaks märgitakse, et Orehhovo suunal ründas vaenlane sõjalennukite toel viis korda Ukraina kaitsjate positsioone.

“Odessa ründeüksuse vastutusalas Hersoni suunal ei loobu vaenlane samuti kavatsusest meie üksused Dnepri vasakkalda sillapeadest välja tõrjuda. Nii sooritas vaenlane päeval kaks ebaõnnestunud kallaletungi meie kaitsjate positsioonidele,” seisab aruandes.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit

Ukraina relvajõudude artikli avaldamise päeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 427 840 (võrdlus eelmise päevaga +970);

– tankid 6757 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 12 938 (+17);

– suurtükisüsteemid 10 565 (+11);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1017 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 717 (+2);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8220 (+15);

– tiibraketid 1920 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 959 (+27);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1708 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Kokkuvõttes näitab NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi avaldus Venemaa sõjalise jõu ja kaotuste ulatust sõdudes. Üle 350 000 sõduri kaotamine konfliktides on kurb tõestus sõdade mõjust ja tagajärgedest. See on meeldetuletus sõja õudustest ja ohvritest ning vajadusest rahumeelsete lahenduste leidmiseks konfliktide lahendamiseks. Loodame, et sellised traagilised kaotused tulevad minevikku ja riigid püüavad jätkuvalt rahumeelseid lahendusi konfliktidele leida.