Sotsid käisid välja mõtte riigikogu esimeest vahetada | Eesti

2433761h9bf6t24

In the heart of the digital nation, Estonia, a shocking turn of events has unfolded. A group of entrepreneurs, known as “Sotsid,” have launched a bold initiative to replace the current speaker of the Estonian Parliament, Riigikogu. This unconventional move has sent shockwaves throughout the nation, sparking heated debates and questions about the role of technology in politics. As the dust settles, one thing is clear: the future of Estonian democracy has never been more uncertain. Will the Sotsid’s radical plan bring about positive change or chaos? The outcome remains to be seen.

Kui tänast võimuliitu kokku lepiti, oli Eesti 200-l riigikogus 14 kohta ja sotsiaaldemokraatidel üheksa kohta. Sestap sai parlamendi uustulnuk ka pisut suurema tüki võimupirukast. Eesti 200 poliitikud täidavad nelja komisjonijuhi, kolme ministri ja riigikogu spiikri koha. Sotsiaaldemokraatide seas on kolm komisjoni esimeest ja kolm ministrit.

Tänaseks on jõutasakaal muutunud. Sotsiaaldemokraate toetab 14 riigikogu saadikut ning Eesti 200-t 13 saadikut. Ning see võib uue koalitsioonileppe sõlmimisel olulist rolli mängida.

“Väljakujunenud Eesti parlamendipraktika on see, et suuruselt teine koalitsioonierakond kannab ka riigikogu esimehe vastutust,” ütles sotside fraktsiooni juht Priit Lomp. “Mina tõepoolest olen palunud oma erakonna esimeest partnereid informeerida sellest, et me seda personaalia küsimust kindlasti arutaksime.”

Sotside juht Lauri Läänemets käiski juba nädala alguses välja mõtte, et oluliste ametikohtade jaotus tuleb ringi vaadata. Priit Lomp rõhutas, et arutelu tulemus selgub siiski koalitsioonilepingus.

“Aga kindlasti fraktsiooni esimehena ma pean vaatama ka seda, et fraktsioon, mis on tõesti täna suurem, kui meie kolmas koalitsioonipartner, saaks ikkagi väärikalt ka igal tasandil esindatud,” sõnas Lomp.

2433761h9bf6t24

Reinaas: spiikri vahetus pole teema

Eesi 200 jaoks oleks spiikrihaamrist ilmajäämine märgatav hoop. Lauri Hussar loobus läinud aastal erakonna juhi kohast sooviga kogu oma vaimujõud riigikogu töö juhtimisse suunata.

“Ma arvan, et antud hetkel kindlasti riigikogu esimehe positsioon ei ole üldse koalitsiooniläbirääkimiste objektiks ja ma arvan, et see ei ole üldse teema, mille üle peaks praegu arutama,” ütles Eesti 200 fraktsiooni aseesimees Marek Reinaas.

Loe rohkem:  Prokuratuur kaebab tõenäoliselt Tallinna Sadama kohtuasjas edasi | Eesti

Ta rõhutas, et Lauri Hussar on riigikogu esimees vähemalt kuni järgmiste korraliste riigikogu esimehe valimisteni tuleva aasta aprillis. “Selle teema juurde võiks siis uuesti tagasi tulla, et kas tema jätkab parlamendi esimehena. Aga praegusel hetkel see ei ole teema,” kordas Reinaas.

Priit Lomp ütles, et ka sotsidele on positsioonidest olulisemad nii-öelda sisuteemad. Ühtlasi märkis ta, et ametikohtade ümbermängimine ei pea tähendama riigikogu esimehe muutmist.

“Kas me saame mõne sotsiaaldemokraatide jaoks olulise ministrikoha juurde või mõne riigikogu komisjoni esimehe või hoopistükkis riigikogu esimehe, las see jääb läbirääkimiste viimasele päevale, kus tõesti personaalia teemasid arutatakse,” sõnas Lomp.

Küll aga on Lomp veendunud, et kui koalitsioonipartnerid lepivad kokku riigikogu esimehe väljavahetamises, ei maksa sellega järgmise aasta aprillini oodata, vaid vahetus peaks toimuma juba sügisel.

“No me oleme siin näinud erinevate ametikohtade juures, et kui on teada, et justkui keegi on kuskile mujale positsioonile liikumas, siis see argitööle liiga palju positiivset tulevikku ei ennusta,” ütles Lomp.

2308341hf0bat24

Marek Reinaas sõnas lõpetuseks, et see, mismoodi koalitsioonikõnelused lõppevad, on praegu niikuinii selgusetu.

“Mina usun küll, et Reformierakonnal, kes ilmselgelt jätkab peaministriparteina, on võimalik teha koalitsioone ka sellisel moel, et sinna kaasatakse mõni erakond, kes praeguses koalitsioonis ei ole. Pean silmas Isamaad. Nii et mina küll ei tea, kuidas need läbirääkimised lõppevad,” rääkis Reinaas, kelle sõnul ei saa välistada ka Reformierakonna, Isamaa ja Eesti 200 võimuliitu.

Aseesimeeste valimine ja peaministri tagasiastumine võivad tulla 15. juulil

Aga veel enne, kui sünnib uus koalitsioonileping, tuleb riigikogul valida teine aseesimees. Õigemini toimuvad europarlamenti siirduva Jüri Ratase tagasiastumise tõttu mõlema aseesimehe valimised. Priit Lomp ütles, et kui Toomas Kivimägi soovib esimese aseesimehena jätkata, siis sotsid teda kindlasti toetavad.

Riigikogu erakorraline riigikogu istung plaanitakse tema sõnul kokku kutsuda 15. juulil. “Traditsiooniliselt teise aseesimehe koht on riigikogus opositsiooni käes,” märkis Lomp. “Ma loodan, et opositsioonis ka tekib siis üksmeel, mis edasi saab.”

EKRE esimees Martin Helme ütles 20. juunil ERR-ile, et tema hinnangul võiks aseesimeheks saada tema erakonna liige Arvo Aller. Traditsiooniliselt ongi riigikogu teise aseesimehe koht kõige suurema fraktsiooniga opositsioonipartei käes, kuid Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder märkis, et kirjutatud ega kirjutamata reeglitest enam riigikogus kinni ei hoita.

Loe rohkem:  Peagi tuleb ka Eesti ettevõtetel oma roheloosungeid tõestada | Eesti

Seedri sõnul pole Isamaa fraktsioonis ega opositsioonierakondade vahel veel aseesimehe valimist arutatud. “Tõenäoliselt saab see kokkuleppimine olema keeruline protsess,” ütles Seeder. “Ma ei mäletagi, et riigikogu opositsioon oleks nii killustunud erinevate gruppide ja isikute vahel.”

EKRE fraktsioonis on praegu 11 liiget, Isamaa fraktsioonis üheksa liiget ja Keskerakonna fraktsioonis peagi seitse liiget. Lisaks sellele on riigikogus üheksa aknaalust saadikut. Kolm hiljuti EKRE-st lahkunud poliitikut kuuluvad nüüd uude konservatiivide ühendusse, ning kaks pole oma poliitilist suunda veel valinud. Lisaks otsib oma teed Kalle Grünthal, kes lahkus EKRE-st läinud sügisel. Peale nende istuvad akna all ka Tõnis Mölder, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu.

“Nii et see kindlasti ei kujuta endast ühtset seltskonda. Nii kirju on tänane opositsioon ja hetkel ei ole midagi läbi räägitud ega kokku lepitud,” sõnas Seeder.

Lisaks aseesimeeste valimisele plaanitakse 15. juuli istungi päevakorda ka automaksu hääletust. Tänaseks on koalitsioonierakonnad kokku leppinud, et presidendi poolt tagasi saadetud eelnõu muutmata kujul uuesti vastu ei võeta. See tähendab, et suure tõenäosusega rändab eelnõu rahanduskomisjoni ning sügisel jõuab see taas teisele lugemisele.

Priit Lomp viitab, et 15. juuli päevakorda võib lisanduda ka kolmas punkt. Nimelt saab Kaja Kallas kasutada seda istungit, et teatada riigikogule enda tagasiastumisest

In conclusion, the dismissal of the Riigikogu Speaker is a significant event in Estonia’s political landscape. The opposition coalition’s decision to replace the current leader with a new one is a bold move that reflects the growing discontent among political parties. This development may spark a new era of cooperation and stability, bringing much-needed change to the stagnant political scene. As Estonia enters a critical period of reform, the new Speaker will play a crucial role in shaping the country’s future.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga