Estonia welcomes the inauguration of Finland’s new president, Alexander Stubb. As a seasoned politician and former Prime Minister, Stubb’s leadership and experience bring hope for a stronger relationship between our two countries. His commitment to fostering diplomatic ties and promoting cooperation in various sectors is admirable. Estonia looks forward to working closely with President Stubb to build on our shared values and create a brighter future for both nations. Congratulations to President Stubb on his inauguration, and may his presidency bring prosperity and peace to Finland and its neighboring countries.
Soomes astus reedel ametisse uus president Alexander Stubb, kellest sai 1917. aastal iseseisvunud riigi 13. president.
Soome senine president Sauli Niinistö ütles viimases presidendina peetud kõnes, et maailm on muutunud, tehnoloogia on arenenud, tehisaru murrab läbi ja tapamasinad on täiustunud, kuigi inimene ise on jäänud samaks. “Elame uutmoodi ajastul,” nentis Niinistö.
“Inimeste mõtetes on nüüd jõuliselt kohal sõda, rahu ja julgeolek; kõige kohal ripub kliimamuutuste vari. Tulevikupilt ei ole enam harjumuspäraselt ainuüksi lootus paremale homsele, vaid üha enam lootus, et hullemat õnnestub vältida,” ütles Sauli Niinistö.
Uus president Cai-Göran Alexander Stubb ütles oma esimeses presidendikõnes, et kuigi maailmas paistab valitsevat kaos, ei tasu vajuda lootusetusse: hirm on välispoliitikas halb teejuht. Ta rõhutas, et koostöö pole kuhugi kadunud, kuigi selle vorm muutub, ja asjade mõjutamiseks peab Soome maailma poliitilisel areenil aktiivselt osalema. Soome välis- ja julgeolekupoliitika aluseks on väärtuspõhine realism, toonitas president Stubb.
“Seetõttu hoiame tugevat kaitsevõimet, nüüd ka koos liitlastega, aga realism tähendab ka mõistmist, et maailma suuri väljakutseid ei saa lahendada ainult nende riikidega, kes on meiega ühel meelel,” ütles Stubb. Ta tuletas meelde, et Soome presidendi põhiülesanne on tagada, et Soomes valitseks rahu.
“Seda luban ma ka teha, aga kui läheb raskeks, olen valmis tegema ka raskeid otsuseid, et tagada meie riigi julgeolek,” ütles Soome uus president.
Asjatundjad on pidanud Alexander Stubbi tugevuseks tema suurt kogemust välissuhtluses ja head kontaktide võrgustikku välismaal.
Eelmist presidenti Sauli Niinistöt peeti omamoodi Venemaa-asjatundjaks, kuigi ta ise otseselt seda tiitlit ei püüelnud. Stubb leiab, et vähemalt praegu peab suhetes Venemaaga piirduma ainult täiesti vältimatu ja praktilistest vajadustest lähtuva koostööga.
Ajakirjanik ja teaduskirjanik Risto Uimonen märkis, et Stubbi meeskonnas ei ole ühtki Venemaa-asjatundjat ja huvitav on näha, missuguseks kujunevad Soome suhted Venemaaga.
“Stubb on olnud Venemaa suhtes väga kriitiline. Kas ta suudab avada suhted Venemaaga, kui tekib olukord, et Venemaaga tuleb hakata läbirääkimisi pidama?” arutles Uimonen ja lisas, et ka Vladimir Putin võib hakata uut presidenti nii-öelda proovile panema.
Soome uus president Alexander Stubb on 55-aastane, ta on paarkümmend aastat innukalt kestvussporti teinud ja näiteks eelmisel aastal võitis ta Lahti Ironmani triatloni. Ajakirjanikud on poolnaljatamisi muretsenud, kas leidub ikka piisavalt heas vormis turvamehi, kes presidendiga jooksutiirul sammu jõuavad pidada. Presidendi kantseleist kinnitati, et presidendi julgeolek tagatakse mistahes olukorras.
Uue presidendi ametisse astumist peetakse Soomes tähtsaks sündmuseks. Ühes Oulu koolis nihutati söögivahetund teisele ajale, et õpilased saaksid ametivande andmist jälgida.
Stubbi perekonna juured on Pohjanmaal, 30 elanikuga Stubbi külas. Sealne kohalik külapood kostitab reedel inimesi tasuta kohviga ja muidugi pakutakse Presidentti kohvi.
President Sauli Niinistö jääb nüüd pensionile. Soome ringhäälingu Yle andmetel on tema pension 6300 eurot kuus, mis on veidi rohkem kui kolmekordne Soome keskmine pension. Presidendi pension on maksuvaba.
Soome president juhib riigi välispoliitikat ning on kaitsejõudude ülemjuhataja.
Kõige kauem on riiki juhtinud Urho Kaleva Kekkonen. Ta asus presidendi ametitoolile 1956. aastal ning pidas seal vastu kuni 1981. aastani. Kõige esimene Soome president oli Kaarlo Juho Ståhlberg, kes astus ametisse 1919. aastal.
Varem suutis Soome olla mõned aastad kuningriik, ent kuna see oli seotud Saksa-meelse välispoliitikaga, siis kestis see riigikord ainult kaks aastat.
Kuningriiki juhtis siis riigihoidja, tuntuim neist oli rootsi-saksa-šoti päritolu Mannerheim. Tema kinnitaski siis 1919. aastal Soome uue, vabariikliku põhiseaduse. Mannerheim oli aastatel 1944-1946 ka Soome president.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Soome uue presidendi Alexander Stubbi ametisseastumine on toonud kaasa palju ootusärevust nii Soome kui ka teiste riikide seas. Stubbi juhtimisel on oodata mitmeid muutusi ja uusi algatusi, mis võivad mõjutada ka naaberriikide, sealhulgas Eesti suhteid Soomega. Eesti ja Soome vahel on aastate jooksul välja kujunenud tugevad ja sõbralikud suhted ning usutavasti jätkub see ka Stubbi ametiajal. Ootame huviga, milliseid positiivseid arenguid toob kaasa uue presidendi valitsemisaeg.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus