Soome saab reedel uue presidendi | Välismaa

Eestlased ja soomlased ootavad põnevusega reedet, mil Soome saab uue presidendi. Pärast aastaid kestnud ametiaega on Soome rahvas elevil uue juhi valimise üle ning ootavad põnevusega, millised muutused saabuvad nende riigis. Uus president loodetakse, et suudab jätkata või isegi ületada oma eelkäija tööd ning viia Soome uuele ja edukale teele. Esteetilised suhted Soomega on pikaajalised ning seega on see sündmus oluline ka Eesti jaoks.

Soome saab reedel uue presidendi ning Alexander Stubbist saab 1917. aastal iseseisvunud riigi 13. president.

Reedel saab läbi Sauli Niinistö ametiaeg Soome presidendina ning tema asemele astub Alexander Stubb. Ametist lahkuv Niinistö ja Stubb kohtuvad reedel presidendilossis ning sõidavad siis parlamenti.

Umbes kella 11.50 paiku vaatab ametist lahkuv president üle auvahtkonna. Seejärel peab Niinistö siis rahvasaadikute ees oma lahkumiskõne, selle järel annab Stubb ametivande ja peab kõne. 

Kella 13 paiku tutvub vahtkonnaga juba Stubb ise. Iseseisvas Soomes on uue presidendi alati võtnud vastu vahtkond, mis päris oma ülesanded Vene impeeriumi alluvuses olnud kaardiväe käest. 

Soome meedia pöörab inauguratsioonil veel tähelepanu presidendi riietusele. Meessoost president on alates Mauno Koivisto ametisseastumisest kandnud sellistel pidulikel puhkudel frakki. Viimati andis president ülikonda kandes ametivande 1978. aastal, kui Urho Kekkonen alustas oma viimast ehk neljandat ametiaega. 

Parlamendihoonest sõidavad Niinistö ja Stubb koos abikaasadega presidendilossi rõdule ning tervitavad seal avalikkust. See toimub umbes kell 13.10. 

Stubb sai kolmapäeval kätte juba presidendi ordenid, nende hulgas ka Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist koos ketiga. See on Soome kõrgeim autasu, mis antakse tavaliselt riigipeadele. Ordu asutas Soome marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim 1919. aastal.

Soome president juhib riigi välispoliitikat ning on kaitsejõudude ülemjuhataja. Soome praegune president ei ole end sügavamalt sisepoliitiliste probleemidega sidunud, jättes need pigem valitsuse hooleks. Stubb lubas jätkata oma ametis senise presidendi Niinistö kursil.

Kõige kauem juhtis riiki Urho Kaleva Kekkonen. Ta asus asus presidendi ametitoolile 1956. aastal ning pidas seal vastu kuni 1981. aastani. Kõige esimene Soome president oli Kaarlo Juho Ståhlberg, kes astus ametisse 1919. aastal. 

Varem suutis Soome olla mõned aastad kuningriik, kuid kuna see oli seotud riigi Saksa-meelse välispoliitikaga, siis kestis see riigikord ainult kaks aastat. 

Kuningriiki juhtis siis riigihoidja, tuntuim neist oli rootsi-saksa-šoti päritolu  Mannerheim. Tema kinnitaski siis 1919. aastal Soome uue, vabariikliku põhiseaduse. Mannerheim oli aastatel 1944-1946 ka Soome president. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Soome saab reedel uue presidendi ning see sündmus on oluline mitte ainult Soome, vaid ka kogu maailma jaoks. Uus president mõjutab Soome poliitikat ja suhteid teiste riikidega, sealhulgas Eestiga. Seetõttu on oluline jälgida seda sündmust ning analüüsida selle võimalikke tagajärgi. Uus president saab olema oluline tegelane rahvusvahelisel areenil ning tema valik võib mõjutada ka Eesti ja Soome vahelisi suhteid tulevikus.