Eesti majandus langes eelmisel aastal kolm protsenti | Majandus

2289012he058t24

Tere tulemast Eestisse, kus majandus on näinud möödunud aastal langust 3 protsenti. See väljakutse on toonud kaasa huvitavaid muutusi ja võimalusi meie majandusele. Kuigi langus võib esmapilgul tunduda murettekitav, oleme näinud pidevat kohanemisvõimet ja innovatsiooni, mis aitab meil taastuda ja tugevneda. Eesti majandus on tõestanud oma vastupidavust ning võimekust keerulistest olukordadest välja tulla. Tule ja avasta, kuidas Eesti majandus püsib võitluses ja areneb igal aastal edasi!

Möödunud aasta neljandas kvartalis vähenes SKP võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul püsis kogu aasta vältel Eestis laiapõhjaline majanduslangus.

“Positiivselt panustanud tegevusalasid oli vähe ja majanduses suuremat rolli omanud tegevusalad kogesid pigem langust. Aasta arvestuses tulid suurimad positiivsed panused kaubandusest ja kinnisvaraalasest tegevusest, negatiivsed info ja side tegevusalalt. Viimane oli aga aasta teises pooles juba positiivse mõjuga,” selgitas Müürsepp.

Neljandas kvartalis olid suurima positiivse panusega tegevusalad põllumajandus, metsandus ja kalandus ning kaubandus. Energeetika, töötlev tööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning veondus ja laondus püsisid selgelt languses. Ehitussektori panus oli samuti negatiivne, jätkates poolteist aastat kestnud trendi.

Müürsepp sõnas, et nii laiapõhjalist majanduslangust pole Eestis olnud alates kinnisvaramulli lõhkemisest.

“Ka koroonakriisi aastal oli rohkem positiivse mõjuga tegevusalasid kui lõppenud 2023. aastal. Siiski väärib mainimist, et jooksevhindades jätkasid lõppenud aastal kasvu nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus. Nõrkade reaaltulemuste põhjuseks on viimasel kahel aastal olnud kiire hinnakasv, mis on jätnud oma jälje kõigile tegevusaladele,” nentis Müürsepp.

2289012he058t24

Aasta lõppes positiivse maksulaekumise ja eratarbimise kasvuga

Aasta lõpus hinnatõus aeglustus, mis viis mitme SKP komponendi trendi pöördumiseni ja aasta jooksul kahanenud näitajad pöördusid ajavahemiku lõpuks kasvule.

Loe rohkem:  SKP neljanda kvartali kiirhinnang: majandus langes kolm protsenti | Majandus

Mittefinantssektori ettevõtete lisandväärtus langes neljandas kvartalis 5,9 protsenti, finantssektor näitas aga juba 0,5 protsenti kasvu. Aasta kokkuvõttes langesid sektorid vastavalt 4,4 protsenti ja 5,2 protsenti.

Valitsemissektori nõrgim tulemus oli esimeses kvartalis, kui lisandväärtus kasvas vaid 1,3 protsenti. Neljandas kvartalis suurenes see 4,4 protsenti ja aasta peale kokku 3,5 protsenti.

Kõige suurem pööre toimus maksulaekumises. Esimesed kolm kvartalit olid netotootemaksud selges languses, neljandas kvartalis kasvasid need aga koguni 6,3 protsenti. Selle tulemusel oli aastane langus vaid 1,9 protsenti.

Eratarbimises tõi neljas kvartal samuti pöörde, kui aasta läbi kestnud langus asendus 0,5 protsendi suuruse kasvuga. Aasta peale kokku vähenes eratarbimine siiski 1,5 protsenti.

Enim vähenesid lõppenud aastal inimeste kulutused muudele kaupadele ja teenustele, kodusisustusele ja vabale ajale. Enim kasvasid aga väljaminekud sidele, eluasemele, restoranidele ja hotellidele. Neljandas kvartalis näitasid olulist kasvu ka kulutused haridusele ja transpordile. Tervikuna vähenesid kodumajapidamiste kulutused 2023. aastal kaupadele 3,1 protsenti. Väljaminekud teenustele jäid enam-vähem eelmise aasta tasemele, kasvades 0,3 protsenti.

Kolmandas kvartalis vähenema hakanud valitsemissektori lõpptarbimine pöördus neljandas kvartalis taas ümber ja suurenes 2 protsenti. Lõppenud aastal suurenes valitsemissektori tarbimine kokku 0,9 protsenti.

2289015h2db4t24

Investeeringute ja väliskaubanduse käekäik oli mullu keeruline

Investeeringutele oli 2023. aasta väga heitlik, kuid neljandas kvartalis jäid nad enam-vähem eelmise aasta tasemele, langedes 0,4 protsenti.

Positiivse panusena paistsid silma valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse (+47,6 protsenti), samuti investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (+15,5 protsenti).

Negatiivse poole pealt paistsid välja aga mittefinantsettevõtete investeeringud samadesse varaklassidesse (vastavalt -13,8 protsenti ja -6 protsenti). Aasta peale kokku vähenesid investeeringud 3,4 protsenti.

Suurima positiivse panuse andsid investeeringud eluruumidesse, suurenedes 14,1 protsenti. Kaalukaim negatiivne panus tuli transpordivahenditest, kuhu investeeringud langesid 41,1 protsenti.

Loe rohkem:  Uus RES-i arutelu paneb proovile nii valitsuse kui eelarvetasakaalu | Majandus

Väliskaubanduse keeruline käekäik jätkus ka neljandas kvartalis, kui kaupade ja teenuste eksport kokku vähenes 9 protsenti ja import 6,6 protsenti. Kaupade väljavedu vähenes 13,5 protsenti ja sissevedu 10,1 protsenti. Enim mõjutasid seda elektrienergia, puidutöötlemine ja keemiatooted.

Mõnevõrra paremini läks teenuste poolel: teenuste eksport vähenes vaid 0,7 protsenti ja import suurenes 2,9 protsenti. Eelkõige pidurdas teenuste poolelt majandustegevust langus transpordisektoris, mille peamine mõjutaja oli transporditeenus raudteel. 2022. aasta lõpus moodustas väliskaubandus 86 protsenti SKP-st, eelmise aasta lõpuks vähenes see aga 78 protsendi peale.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 2,5 protsenti.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti majanduslangus eelmisel aastal oli ootamatu ja väljakutseid pakkuv. Olukord on kindlasti mõjutanud ettevõtete, töötajate ja majanduse üldist stabiilsust. Kuid riik on suutnud kiirelt reageerida ja rakendada meetmeid majanduse elavdamiseks ning toetamiseks. On oluline jälgida majanduse taastumist ning kehtestada edaspidi meetmed, mis aitavad ennetada sarnaseid kriise tulevikus. Kokkuvõttes on oluline jääda positiivseks ning uskuda, et Eesti majandus suudab taas tugevaks kasvada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga