Soome politsei hoiatab, et osa varjupaigataotlejatest võivad kujutada ohtu riigi sisejulgeolekule. See uudis on tõstatanud küsimusi ja muret mitte ainult Soomes, vaid ka naaberriigis Eestis. Kuidas tagada, et rändajate seas poleks neid, kes võivad riskeerida meie riigi turvalisusega? Kuidas saame tagada, et kõik varjupaigataotlejad on ausad ja ei kavatse põhjustada ohtu meie ühiskonnale? Need küsimused sunnivad meid uurima ja arutlema piiride turvalisuse teemal.
Venemaa kaudu on Soome saabunud kümned varjupaigataotlejad, kes võivad ohustada riigi sisejulgeolekut, teatas Soome keskkriminaalpolitsei (KRP).
Siiski ei pruugi need varjupaigataotlejad ilmtingimata kujutada otsest ja vahetut ohtu Soomele, ütles KRP esindaja Soome rahvusringhäälingule Yle.
See on esimene kord, kui Soome võimud teatasid riiki saabunud potentsiaalset ohtu kujutavate isikute suurusjärgust. Soome siseministeeriumi dokumentides on varem mainitud, et politsei teatel võisid riiki idapiiri kaudu saabuda sisejulgeolekut ohustavad isikud, kui seni pole nende arvu kohta midagi avalikult öeldud.
Ka Soome kaitsepolitsei (supo) on varem teatanud, et varjupaigataotlejate saabumisega võivad kaasneda julgeolekuriskid.
Alates eelmise aasta augustist saabus Soome idapiiri kaudu umbes 1300 kolmandate riikide kodanikku.
KRP seletas, et sisejulgeoleku ohustavateks teguriteks võivad olla muuhulgas viited inimese kuuluvusele mõnda relvastatud rühmitusse või varasemale osalemisele sõjategevuses ning inimese kohta väljastatud rahvusvaheline tagaotsimismäärus.
Samuti liigitatakse sisejulgeolekut ohustavaks inimene, kes kasutas reisidokumenti, mis võis olla võltsitud, või kelle suhtes on kahtlusi, et ta osales inimsmugeldamises.
Lisaks saab sisejulgeolekut ohustavaks pidada inimest, kes mõisteti süüdi kuriteos Schengeni alal, kelle suhtes on olnud kuriteokahtlusi või kellele on kehtestatud Schengeni alale sisenemise keeld.
Samas ütleb politsei, et sisejulgeoleku ohustamine ei pruugi tähendada, et Soome saabunud inimene kujutab otsest ja vahetut ohtu.
“Tegemist on olemasolevast infost lähtuva esmase hinnanguga, mille alusel on isik edasisele hindamisele üle viidud,” vastas KRP kirjalikult Yle küsimusele.
Kui varjupaigataotleja saabub Soome, tuleb ta kiiresti registreerida, ütleb KRP. Soome-Vene piiri ületanud varjupaigataotlejate suur hulk raskendab politsei tööd ning on juba põhjustanud viivitusi riskiisikute tuvastamisel. KRP lisab, et sageli on info alguses piiratud.
“Sellistel juhtudel on asüüli taotlenud isikute hindamine keeruline ning seda tuleb teha ebapiisava teabe alusel,” ütles keskkriminaalpolitsei.
KRP lisab, et saabunute suure arvu tõttu ei ole võimalik kõikidele asüüli taotlenud inimestele ohuhinnangut anda.
Soome piir Venemaaga jääb reisijatele suletuks vähemalt 14. aprillini seoses Venemaa organiseeritud varjupaigataotlejate massilise saabumisega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Soome politsei hoiatus varjupaigataotlejate potentsiaalsest ohust sisejulgeolekule on tõsine ning nõuab tähelepanu ja jälgimist. Kuigi enamik varjupaigataotlejaid on rahumeelsed ja seaduskuulekad inimesed, tuleb olla ettevaatlik nende seas võimalike ohtlike indiviidide suhtes. Oluline on tagada, et turvalisus ja julgeolek on prioriteediks ning vajadusel rakendatakse vajalikke meetmeid nende ohutuse tagamiseks nii Soomes kui ka teistes Euroopa riikides.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus