Sõjaline Schengeni lepe lihtsustab sõjavägede liikumist riikide vahel | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Sõjaline Schengeni lepe on avanud uksed liikuvusele ja koostööle Euroopa riikide vahel, võimaldades sõjavägedel liikuda piirideta ning kiiresti ühest riigist teise. See lepe on toonud kaasa märkimisväärseid eeliseid rahvusvahelisele julgeolekule ning võimaldanud tihedamat koostööd erinevate riikide vahel. Eesti on pühendunud selle leppe täitmisele ning meie riik on avatud välisriikide sõjavägede vastuvõtmisele ja koostööle. Tulge ja avastage Eesti sõjaväelise koostöö värsked võimalused ning ajaloolised paigad.

Poolas on head vastuvõttu leidnud niinimetatud sõjaline Schengeni lepe, mis lihtsustab sõjavägede liikumist riikide vahel. Esialgu on lepe sõlmitud vaid Saksamaa, Hollandi ja Poola vahel, ent Poola valitsus loodab, et leppega ühinevad ka teised Euroopa riigid.

Põhjusi, miks kolm riiki sõjavägedele samasuguse liikumisvabaduse anda otsustasid, nagu Schengeni leppega ühinenud riikide kodanikel on, pole vaja kaugelt otsida.

“Ukrainas toimuva täiemõõdulise sõja kogemine pani meid mõtlema, kui tähtis on liigutada liitlasvägesid kiiresti ja allkirjastama lepingut, mis võimaldab Poola, Saksamaa liitvabariigi ja Madalmaade kuningriigi vägesid teiste lepinguosaliste territooriumile liigutada,” lausus Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz.

Praegugi saavad liitlasväed oma liitlaste territooriumil viibida ja neid läbida, muidu ei saaks ju Eestiski olla teiste NATO riikide üksusi. Seni aga on vägede paigutamine teise riigi territooriumile üsna bürokraatlik protsess. Võimalus liigutada sõjavägesid ühest riigist teise samamoodi, nagu praegu liiguvad kodanikud, ilma mingi piirikontrolli või muu ajaraiskamiseta, võib keerulistel aegadel olla otsustava tähtsusega.

“Mehhanism, mis võimaldab vägede kiiret ja tõhusat ümberpaigutamist, tehnika ja varustuse ümberpaigutamist, laskemoona ümberpaigutamist; mistahes mehhanism, mis kaotab piirid ja piirangud ja võimaldab kiiret sõjalist valmisolekut, on lihtsalt hädavajalik,” ütles Stratpoints Foundationi julgeolekuekspert Jaroslaw Kociszewski.

Poola uue valitsuse jaoks on sõjalises Schengenis osalemine ka maineküsimus, võimalus tugevdada oma positsiooni Euroopa riikide hulgas pärast eelmist, euroskeptilist ja populistlikku valitsust.

“See on meie lõimimises järgmine samm ja kasvavate geopoliitiliste katsumuste juures, mida me maailmas näeme, on veel tähtsamaks muutunud, et sõjavägi saaks ruttu liikuda, et logistika oleks sujuv,” lausus Hollandi suursaadik Poolas Daphne Bergsma.

Sõjalise Schengeni tähtsusest on rääkinud ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Seega võib eeldada, et kolme riigi algatusega ühineb peagi ka teisi riike.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sõjaline Schengeni lepe on oluline samm sõjavägede liikumise lihtsustamisel riikide vahel. See võimaldab kiiremat ja tõhusamat reageerimist kriisidele ning aitab tugevdada Euroopa Liidu kaitsevõimet. Eesti peaks seda lepet toetama ja arendama koostööd teiste Schengeni riikidega, et tagada meie piirkonna ja Euroopa üldine julgeolek. Samuti tuleb jälgida, et lepe tagaks sõjavägede liikumise kontrollitud ja ohutul moel, kaitstes samal ajal iga riigi suveräänsust ja julgeolekut.