Sõja 739. päev: Ukraina korraldas Krimmile suure droonirünnaku | Välismaa

1709524272 2292351h0513t24

Tere tulemast Eestisse! Täna on Sõja 739. päev ja maailm on taas šokeeritud Ukraina korraldatud suure droonirünnaku üle Krimmi. See julge samm on süvendanud pingeid ja tõstatanud küsimusi rahvusvahelises kogukonnas. Kuidas see mõjutab meie naaberriike ja kogu maailma julgeolekut? Kuidas peaksime reageerima sellistele agressiivsetele tegevustele? Astume edasi ja uurime, kuidas see sündmus võib meie elu ja tulevikku mõjutada.

Oluline pühapäeval, 3. märtsil kell 22.06:

– Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmile;

– Põhja-Korea mürsutarned Venemaale võivad olla peatunud;

– Ukrainlaste sõnul on Vene õhuväe aktiivsus vähenenud;

– Vene droonirünnaku ohvrite arv Odessas kerkis 11-le;

– Türgi loodab, et läbirääkimised relvarahu üle Ukrainas algavad peagi, ütles välisminister Hakan Fidan;

– Pommirünnakus Kurahhovele sai vigastada 16 inimest;

– Hersoni oblastis hukkus pommitamises inimene;

– Medvedevi väitel valmistub Saksamaa sõjaks Venemaa vastu;

– ISW: Venemaa on taktikaliste eeliste saamiseks valmis oma lennukitega riskima;

– Ööl vastu laupäeva Odessa kortermaja tabanud raketirünnakus hukkunute arv tõusis üheksani, kui päästjad varemed lahti suutsid kaevata;

– Ukraina pühapäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotasid Vene väed ööpäevaga 1160 sõjaväelast, 16 tanki, 28 jalaväe lahingumasinat, 35 suurtükisüsteemi ning ühe lennuki.

Ukraina korraldas Krimmile suure droonirünnaku

Vene kaitseministeeriumi teatas Ukraina suurest droonirünnakust okupeeritud Krimmi poolsaarele, Venemaa väitel tulistasid tema õhutõrjesüsteemid alla kõik 38 väljalastud Ukraina drooni. Ukraina ja Venemaa sotsiaalmeediakanalites levisid teated võimsatest plahvatustest Feodossia sadamas.

Venemaa kaitseministeerium ei öelnud Telegrami sõnumirakenduses avaldatud teates, kas droonirünnak põhjustas ka materiaalset kahju või inimohvreid.

Samas teatasid okupatsioonivõimud varem, et maanteeliiklus Feodossia lähedal oli oluliselt piiratud. Samuti peatati liiklus Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaart Venemaa mandriosaga ühendaval sillal, kuid see taastus varahommikul.

Venemaa ja Ukraina sotsiaalmeedia tsiteeris Feodossia elanikke, kes teatasid, et pühapäeval kohaliku aja järgi kell kaks öösel kuuldi võimsaid plahvatusi sadama ja naftabaasi piirkonnas.

Pühapäeva lõunal vahendas uudistekanal TSN.ua Krimmi partisanirühmituse Ateš teadet, et rünnakus sai tabamuse naftatrass ning kahjustused olevat “kolossaalsed”.

Ukrainlaste sõnul on Vene õhuväe aktiivsus vähenenud

Vene vägede aktiivsus õhus on vähenenud peale seda, kui ukrainlased on viimastel nädalatel suutnud hävitada mitmeid nende lennukeid, ütles Ukraina õhuvägede pressiesindaja Juri Ihnat.

Ametlike teadete järgi lasid Ukraina väed veebruaris alla 13 Vene sõjalennukit, ainuüksi 29. veebruaril lasti alla kolm Su-35 hävitajat. Lisaks lasti veebruaris alla 10 Su-34 hävitus-pommituslennukit, veel kaks Su-34 ja üks haruldane A-50 luurelennuk.

Pommirünnakus Kurahhovele sai vigastada 16 inimest

Vähemalt 16 inimest sai vigastada, kui Vene vägede pomm tabas Donetski oblastis asuva Kurahhove kesklinna, ütles oblasti kuberner Vadim Filaškin.

Kahe vigastatu seisund on raske, lisas ta.

Pühapäeva keskpäeval toimunud rünnakus sai kannatada vähemalt 15 kortermaja.

Vene droonirünnaku ohvrite arv Odessas kerkis 12-le

Venemaa laupäevases droonirünnakus Ukraina lõunaosas asuvale Odessa linnale sai surma vähemalt 12 inimest, nende seas viis last, teatasid pühapäeval võimuesindajad.

“Kaks kõige nooremat hukkunud last olid seitsme- ja kaheksakuused,” ütles Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper.

Loe rohkem:  Saksa parlament hääletas kanepi legaliseerimise poolt | Välismaa

Kohalike ametnike sõnul võib ohvrite arv veelgi tõusta, kuna mitu inimest on veel kadunud. Seda rohkem kui 36 tundi pärast üheksakorruselist elumaja tabanud rünnakut.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pöördus pühapäeval maailma poole palvega, et Ukraina saaks abi Vene kurjuse taltsutamiseks.

“Ukraina lapsed on Venemaa sõjalised sihtmärgid,” ütles Zelenskõi oma pühapäevases sotsiaalmeediapostituses.

Moskva ei ole rünnakut kommenteerinud ning on varem korduvalt väitnud, et tsiviilisikuid ei rünnata. ÜRO on aga kinnitanud vähemalt 10 000 tsiviilisiku hukkumist alates sellest, kui Venemaa alustas 2022. aasta 24. veebruaril täiemahulist sõda Ukraina vastu.

Hersoni oblastis hukkus pommitamises inimene

Hersoni oblastis Ponjativka külas hukkus Vene vägede pommitamises 58-aastane mees, kes jäi hoonerusude alla, teatas oblasti kuberner Oleksandr Prokudin.

Pommitamine algas öösel peale kella kaht.

Ponjativka küla asub Dnepri jõe läänekalda lähedal.

Põhja-Korea mürsutarned Venemaale võivad olla peatunud

Vene vägedele toeks olnud suurtükimürskude tarned Põhja-Koreast võivad olla peatunud, usuvad Lõuna-Korea analüütikud.

Satelliidifotod näitavad, et neli Vene konteinerlaeva, mida arvati olevat vedanud mürsulaadungeid, ei ole alates 12. veebruarist Põhja-Korea sadamates käinud, vahendas Briti väljaanne The Telegraph.

“Ei ole selge, kas see on tingitud tootmisraskustest Põhja-Korea relvatehastes või mõnest muust probleemist,” teatas Põhja-Korea teemadele keskendunud uurimiskeskus NK Pro viidates satelliidifotodele. “Paistab, et Põhja-Korea ei ole tarninud selle aja jooksul konteinereid ekspordikaile.”

NK Pro teatas, et neli Vene konteinerlaeva, mille nimed on Lady R, Angara, Maia-1 ja Maria, on alates augustist, mil Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un nõustus relvastama Venemaad vastutasuks kosmosetehnoloogia eest, teinud Põhja-Koreasse 32 reisi.

Arvatakse, et Põhja-Korea on saatnud Venemaale kuni kolm miljonit mürsku, aidates sellega Vene relvajõududel saada suure eelise Ukraina vägede ees, mis on raskustes, kuna lääneriigid ei ole suutnud teda piisavalt kiiresti varustada.

Suurem osa Põhja-Korea mürske on toodud Venemaale laevaga, kuigi NK Pro teatel võivad tarned nüüd olla üle viidud raudteele. “Ei saa välistada, et relvi toimetatakse Venemaale õhu- või raudteetranspordiga,” märkis NK Pro.

Medvedevi väitel valmistub Saksamaa sõjaks Venemaa vastu

Venemaa julgeolekunõukogu asejuhi  Dmitri Medvedevi väitel näitavad Saksa ametnike kõnelused Ukrainale kaugmaarakettide tarnimise üle seda, et Saksamaa valmistub sõjaks Venemaa vastu.

Vene välisministeerium väitis varem, et Saksa ametnikud peavad kõnelusi kaugmaarakettide Kiievile tarnimise üle Krimmi silla ründamiseks.

Välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova ütles 1. märtsil, et Moskva nõuab Saksamaalt selle kohta selgitust.

Türgi loodab peatset rahukõneluste algust

Türgi loodab, et läbirääkimised relvarahu üle Ukrainas algavad peagi, ütles välisminister Hakan Fidan pühapäeval riigi lõunaosas Antalyas toimunud diplomaatiafoorumil.

“Dialoog relvarahu sõlmimiseks (Ukrainas) peaks algama. See ei tähenda (Venemaa) okupatsiooni tunnustamist, kuid suveräänsuse ja relvarahu küsimusi tuleks arutada eraldi,” ütles Fidan pressikonverentsil.

ISW: Venemaa riskib taktikaliste eeliste saamiseks oma lennukitega

Vene relvajõud on Avdijivka suunal taktikaliste eeliste saavutamiseks valmis veel oma lennukeid kaotama, vahendas portaal Unian pühapäeval USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) hinnangut.

Loe rohkem:  Euroala kaubavahetuse ülejääk jõudis jaanuaris ajalooliselt kõrgele tasemele | Välismaa

“Vene väed on Ida-Ukrainas taktikaliste eeliste taotlemisel valmis riskima õhujõudude täiendavate kaotustega, tõenäoliselt piki Avdijivka-Donetski liini,” märkis ISW.

Aruandes märgitakse, et lennukite kaotus ajendas okupante ajutiselt lennuväe aktiivsust vähendama, kuid viimase aja kaotused ei ole veel sundinud neid oma taktikaliste õhujõudude tegevust kärpima.

ISW hinnangul saavutasid Vene väed enne Avdijivka hõivamist õhus lokaalse ülekaalu. Nüüd püüavad nad seda ülekaalu taastada, et toetada taktikalist edasiliikumist Avdijivka teljel, ning on otsustanud, et pealetungioperatsioonide jätkamine õhutoetusega kaalub üles riski kaotada rohkem lennukeid.

ISW analüütikud on seisukohal, et 15 lennuki ja mitme piloodi kaotus kahe nädala jooksul ei ole Vene relvajõudude jaoks märkimisväärne, arvestades, et Venemaal on umbes 300 erinevat Su-tüüpi hävitajat.

Ukraina teatas laupäeval kahe Vene hävitaja Su-34 allatulistamisest.

Ukraina sõjaväe teatel on alates 17. veebruarist alla tulistatud 15 Vene lennukit.

Odessat tabanud õhurünnakus hukkunute arv kasvas üheksani

Ööl vastu laupäeva Odessa kortermaja tabanud raketirünnakus hukkunute arv tõusis üheksani, kui päästjad varemed lahti suutsid kaevata.

“Odessa. Vene õhulöögi asupaigas leiti varemete alt üheksas surnukeha,” teatas Ukraina eriolukordade ministeerium pühapäeval.

Laupäeva õhtul oli teada kaheksa hukkunut: mehed vanuses 35, 40 ja 54 aastat, kaks naist vanuses 73 ja 31 aastat ja kaks last vanuses neli kuud ja kolm aastat. Kaheksas hukkunu oli ka naine, aga tema isik oli veel kindlaks tegemata.

Võimud kuulutasid pühapäeva Odessa oblastis leinapäevaks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Odessat tabanud õhurünnak on järjekordne näide sellest, milleni viib lääneriikide viivitamine relvatarnetega Ukrainale.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 416 800 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

– tankid 6640 (+16);

– jalaväe lahingumasinad 12 639 (+28);

– suurtükisüsteemid 10 188 (+35);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1003 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 696 (+0);

– lennukid 347 (+1);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7843 (+14);

– tiibraketid 1915 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 332 (+65);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1620 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Krimmi droonirünnak, mille korraldas Ukraina, tõi kaasa suurema pingestumise Ukraina ja Venemaa vahel ning süvendas juba niigi keerulist olukorda regioonis. See näitab selgelt konflikti sügavust ja keerukust ning vajadust rahumeelse lahenduse järele. Sellised rünnakud tekitavad vaid rohkem kaost ja ohustavad rahuvõimalusi piirkonnas. On oluline, et rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid astuksid siin selgelt ja mõistlikult ning aitaksid kaasa olukorra stabiliseerimisele ning võimaliku rahulahenduse leidmisele. Kohalikud elanikud kannatavad selle konflikti tagajärgede all ja nende turvalisus peab olema esmatähtis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga