Sõja 735. päev: Venemaa droonid ründasid sadamalinna Odessat | Välismaa

1709181491 2285289h8d19t24

Tensions escalate in the Estonian port city of Odessa as Russian drones launch a relentless attack on its vital infrastructure. On the 735th day of the conflict, residents are left in a state of shock and fear as the drones rain down destruction from above. The once vibrant and bustling city now lies in ruins, its people desperate for help and a resolution to the never-ending violence. As the world watches in horror, the question remains: how will Odessa survive yet another day of relentless attacks from its aggressive neighbor?

Oluline kolmapäeval, 28. veebruaril kell 21.05:

– Belgia eraldab 200 miljonit eurot Ukrainale laskemoona ostmiseks;

– Zelenski tegi Lääne-Balkani riikidele ettepaneku ühiseks relvade tootmiseks;

– Ukraina ja USA esindajad inspekteerisid USA sõjalise abi kasutamist;

– Ukrainlased tulistasid öösel alla kõik kümme Vene ründedrooni;

– Ukraina peastaap: ööpäevaga toimus 102 kokkupõrget;

– Venemaa droonid ründasid sadamalinna Odessat;

– Sumõ oblastis hukkus Venemaa rünnakute tõttu kaks inimest;

– Zelenski nõunik: Macron saatis hea signaali.

Belgia eraldab 200 miljonit eurot Ukrainale laskemoona ostmiseks

Belgia peaminister Alexander De Croo teatas kolmapäeval, et tema juhitud riik eraldab 200 miljonit eurot laskemoona ostmiseks Ukrainale Tšehhi algatuse kaudu.

Tšehhi president Petr Pavel teatas Müncheni julgeolekukonverentsil, et Tšehhi on leidnud müüja, kes on valmis tarnima Ukrainale 800 000 NATO standardile vastavat mürsku.

De Croo sõnul jõuab juba lähinädalatel Ukrainasse rohkem laskemoona.

Zelenski tegi Lääne-Balkani riikidele ettepaneku ühiseks relvade tootmiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas kolmapäeval Albaania pealinna Tiranat, kus toimus Ukraina ja Kagu-Euroopa riikide tippkohtumine, ja tegi ettepaneku ühiseks relvade tootmiseks, mis võimaldaks Ukrainal paremini ennast Venemaa eest kaitsta.

Tippkohtumist võõrustas Albaania peaminister Edi Rama ja lisaks Zelenskile osales selles veel 10 valitsus- või riigijuhti, kaasa arvatud Kosovo president Vjosa Osmani ja Serbia president Aleksandr Vucic.

Zelenski rääkis enamasti kaitsevaldkonnast, öeldes pressikonverentsil, et vaatamata koostööle umbes 500 kaitsetööstuse ettevõttega, pole senistest pingutustest piisanud Venemaa okupatsiooniarmee lahinguväljal löömiseks.

“Me näeme probleemi laskemoona tarnimisel ning see mõjutab lahinguvälja, mistõttu oleme huvitatud koostööst teie ja meie partneritega laskemoona tootmisel,” ütles Ukraina president.

“Teen ettepaneku ühiseks kaitsetööstuse foorumiks Ukraina ja Balkani riikide vahel,” lisas president.

Selline algatus võimaldaks Ukrainal leida uusi viise laskemoona tarnimiseks olukorras, kui USA kongressis on esindajatekoja vabariiklaste vastuseisu tõttu takerdunud uus abipakett Ukrainale ning Euroopa Liidu riigid pole suutnud täita oma lubadust tarnida Ukrainale üks miljon mürsku selle aasta märtsiks.

Ukraina ja USA esindajad inspekteerisid USA sõjalise abi kasutamist

Ukraina kaitseministeeriumi siseauditiosakonna, Ukraina relvajõudude ja USA inspektorite esindajad viisid läbi veel kaks ühist USA partnerite üleantud relvade kontrolli.

“Otse relvahoidlates kontrolliti peamisi parameetreid: vastavust seerianumbritele, tehnilist seisukorda, relvade nõuetekohase ladustamise tingimusi (ohutus ja turvalisus),” teatas Ukraina kaitseministeerium kolmapäeval.

Kaitseministeeriumi teatel on alates 2024. aasta algusest vastavalt poolte eelnevalt kokkulepitud ühisele füüsilise kontrolli kavale viidud läbi juba kolm inspektsiooni. Inspektsiooni käigus USA-lt kommentaare ei tulnud, märkis ametkond.

Loe rohkem:  Briti Tööerakonna energeetikalubadused sattusid küsimärgi alla | Välismaa

“Soovime, et antud relvade käitlemise iga samm oleks läbipaistev ja arusaadav. See tähendab, et kaitseministeerium jälgib relvade arvestust, ladustamist ja kasutamist ning ühiskontrollide järeldusi kaalutakse hoolikalt. Lisaks kasutatakse ühisülevaatusel saadud tulemusi ja kogemusi juba praegu uute juhiste väljatöötamiseks, mis reguleerivad  kõigilt välispartneritelt kaitseväele rahvusvahelise sõjalise abi kaasamist, vastuvõtmist, arvestust ja kasutamist,” ütles Ukraina asekaitseminister Juri Džõgõr.

Ukrainlased tulistasid öösel alla kõik kümme Vene ründedrooni

Ukraina õhutõrje hävitas öösel Ukrainat rünnanud kümnest ründedroonist kümme, teatasid Ukraina õhujõud kolmapäeva hommikul Telegramis.

“Ööl vastu 28. veebruari 2024 ründas vaenlane okupeeritud Donetski oblastist juhitavate õhutõrje rakettidega S-300 ja Venemaalt Primorsko-Ahtarski kandist kümne Shahed tüüpi ründedrooniga,” seisab teates.

Rõhutatakse, et õhutõrje tegevuse tulemusel hävitasid kaitseväe mobiilsed tulerühmad ja õhujõudude õhutõrjeraketiüksused Odessa ja Mõkolajivi oblastis kümnest Shahedist kõik kümme. 

Ukraina peastaap: ööpäevaga toimus 102 kokkupõrget

Ukraina relvajõudude peastaabi kolmapäeva hommiku kella kuuese seisuga tehtud ettekande kohaselt toimus viimase ööpäeva jooksul rindel 102 relvakokkupõrget, Novopavlivka suunal  öödi tagasi 33 vaenlase rünnakut.

Põhja väerühma vastutusalas Volõni ja Polissja suunal püsib operatiivolukord oluliste muutusteta.

Siverski ja Slobožanski suunal hoiab vaenlane piirialadel sõjalist kohalolekut, saboteerib innukalt, et takistada Ukraina üksuste suunamist ohustatud suundadele ning tihendab Belgorodi oblastis piki riigipiiri miini- ja lõhketõkkeid.

Kupjanski suunal Hortitsa väerühma vastutusalas tõrjusid kaitsejõud Harkivi oblastis Sõnkivka ja Tabaivka asula piirkonnas kuraditosina vaenlase rünnakuid.

Lõmani suunal tõrjusid ukrainlased Donetski oblastis Ternõ ja Rozdolivka kandis 11 rünnakut.

Bahmuti suunal tõrjusid kaitsejõud Donetski oblastis Ivanivka, Klištšiivka ja Andrijivka piirkonnas 11 vaenlase rünnakut.

Tauria väerühma vastutusalas Avdijivka suunal tõrjusid ukrainlased 25 rünnakut Berdõtši, Orlivka, Tonenke, Pervomaiske ja Nevelske kandis Donetski oblastis.

Novopavlivka suunal jätkavad kaitsejõud vastase pidurdamist Krasnohorivka, Heorhivka, Novomõhhailivka alal ja Donetski oblastis Pobedast läänes, kus venelased üritasid 29 korral Ukraina kaitsest läbi murda, samuti tõrjuti veel neli rünnakut Donetski oblastis Vuhledarist lõunas asuvates piirkondades, Staromajorskes ja Urožaines.

Zaporižžja oblastis Orehhove suunal tõrjusid kaitsejõud Malõnivka ja Robotõne piirkonnas kaheksa vaenlase rünnakut.

Odessa väerühma vastutusalas Hersoni suunal jätkavad Ukraina sõdurid meetmetega sillapea laiendamiseks. Vaatamata märkimisväärsetele kaotustele ei jäta venelased katseid Ukraina üksusi nende positsioonidelt välja tõrjuda. Venelased sooritasid viimase 24 tunni jooksul ühe ebaõnnestunud rünnaku Ukraina vägede positsioonidele Dnepri pahemkaldal.

Venemaa droonid ründasid sadamalinna Odessat

Venemaa ründas ööl vastu kolmapäeva Ukraina sadamalinna Odessat Mustalt merelt droonidega.

Ukraina väejuhatus ütles algul, et Iraani päritolu Shahedi droonid lendasid Odessa oblasti Lõmani piirkonnas põhja poole. Veidi hiljem hoiatati, et droonid muutsid kurssi ja võtsid suuna Odessale.

Odessa elanikke kutsuti suunduma varjenditesse ning mitte kajastama õhutõrje tööd. Linnas oli kuulda mitut plahvatust. Ukraina sõjavägi teatas hiljem, et õhutõrje tulistas kõik droonid alla. 

Keegi vigastada ei saanud, küll aga tabasid allatulistatud droonide jäänused kriitilist taristut ja kohapeal puhkes tulekahju, mis kiiresti kustutati, vahendas The Kyiv Independent. 

Loe rohkem:  Sõja 757. päev: Ukraina õhutõrje tulistas alla kõik 31 Vene raketti | Välismaa

Sumõ oblastis hukkus Venemaa rünnakute tõttu kaks inimest

Venemaa pommitas teisipäeval 13 Sumõ oblastis asuvat asulat, teatas sealne sõjaväeadministratsioon, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa viis viimase 24 tunni sees läbi 59 rünnakut, mis põhjustas ligi 300 plahvatust. Venemaa rünnakute tõttu hukkus kaks inimest, kaheksa inimest sai vigastada. 

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Zelenski nõunik: Macron saatis hea signaali

Prantsuse president Emmanuel Macron saatis hea signaali, öeldes, et ta ei välista lääneriikide üksuste lähetamist Ukrainasse, ütles teisipäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak.

Macron ütles esmaspäeval, et tuleb teha kõik vajalik, et Venemaa kaotaks.

“Täna puudub konsensus maavägede saatmiseks. Aga midagi ei tohiks välistada. Teeme kõik, mis on vajalik, et Venemaa ei saaks selle sõja võita,” ütles Macron pärast Euroopa liidrite kohtumist Pariisis.

Podoljak märkis, et Macron näitab nüüd sügavat arusaama ohtudest, mida kätkeb Euroopa jaoks sõda Ukrainas.

Kuigi kõnelused üksuste saatmisest Ukrainasse on praegu alles “arutelu”, tõstab “Prantsuse presidendi avaldus arutelu teisele tasemele”, lisas ta.

“See on hea märk,” ütles Podoljak

Kreml hoiatas, et vastasseis NATO-ga on möödapääsmatu, kui allianss saadab oma üksused konflikti. Lääs on seda sammu seni vältinud.

Prantsuse välisminister Stephane Sejourne ütles teisipäeval, et lääneriigid saaksid saata vägesid Ukrainasse ilma, et see ületaks “sõdimise lävendit”.

Lääneriigid saaksid tegeleda demineerimise, relvade tootmise ja küberoperatsioonidega “Ukraina pinnal mis tahes sõdimise lävendit rikkumata”, ütles Sejourne.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 412 610 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

– tankid 6570 (+14);

– jalaväe lahingumasinad 12 508 (+14);

– suurtükisüsteemid 10 029 (+20);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1000 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 688 (+2);

– lennukid 342 (+2);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7753 (+24);

– tiibraketid 1912 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 112 (+47);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1594 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kokkuvõttes võib öelda, et Venemaa droonirünnakud sadamalinna Odessasse on jätkuva sõja karm reaalsus. Kuigi Ukraina ja rahvusvaheline kogukond on hukka mõistnud sellised agressiivsed sammud, ei näi Venemaa kavatsust neid peatada. Sellised rünnakud ohustavad mitte ainult Odessa elanikke, vaid ka kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. On oluline, et rahvusvaheline kogukond jätkaks surve avaldamist Venemaale ja toetaks Ukraina suveräänsust ning territoriaalset terviklikkust. Ainult ühiste jõupingutustega saab saavutada rahu ja stabiilsuse selles keerulises piirkonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga