Tere tulemast Eestisse! Täna räägime tähtsatest uudistest Ukrainast. Ukraina teatas, et Venemaa on aktiivselt ründamas Marjinka suunda. See on juba 728. päev, mil Ukraina on sõjas olnud. Olukord on äärmiselt pingeline ja ootused rahule on väikesed. Uudised mõjutavad kogu maailma ja võivad ka Eestit mõjutada. Jääge kuulama, et saada rohkem teavet ja arutada seda jätkuvalt päevakajalise teemana.
Oluline 21. veebruaril kell 22.30:
– Ukraina: ametlikku infot selle kohta, et Iraan on Venemaale ballistilisi rakette andnud, pole;
– BBC: Ukraina neutraliseeris Vene 60 sõdurit, kes ootasid rivis kindrali saabumist;
– Ukraina tulistas alla Vene ründelennuki Su-34;
– CNN: esimene grupp Ukraina lendureid läbib F-16 koolituse enne suve;
– Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Marjinka suunal;
– ISW: pole mingeid kinnitusi Krõnkõ hõivamise kohta Venemaa poolt;
– Ukraina tulistas alla 13 Vene drooni 19-st;
– Ukraina kummutas Šoigu väite Krõnkõ hõivamise kohta;
– Katari abiga naasis Venemaalt kodumaale 11 Ukraina last;
– Raport: Ukrainas leiti Põhja-Korea raketist USA ja Euroopa komponente;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit ja 70 jalaväe lahingumasinat.
Ukraina: pole ametlikku infot, et Iraan on Venemaale ballistilisi rakette andnud
Ukraina õhujõudude esindaja Jurii Ihnati sõnul ei ole ametlikku informatsiooni selle kohta, et Iraan tarniks Venemaale sadu ballistilisi rakette.
“Siiani ei ole meie ametlikel allikatel informatsiooni rakettide saamise kohta, eriti nii suures mahus,” ütles Ihnat Ukraina riigitelevisioonile.
Reuters kirjutab, et kuue allika sõnul on Iraan andnud Venemaale võimsaid maa-maa tüüpi ballistilisi rakette.
Advokaat: Venemaa kolossaalsetest kaotustest teatanud Vene sõjablogija tegi enesetapu
Venemaa sõjablogijat Andrei Morozovit tundnud advokaat ütles, et Morozov tegi enesetapu. Päev varem pidi Morozov kustutama oma Telegrami kanalilt postituse, milles ta väitis, et väitis, et Avdijivkas sai surma ligi 16 000 Vene sõdurit.
Advokaat rääkis, et Morozov lasi end maha. Advokaat rääkis, et nad vestlesid päev varem, siis polnud veel ühtegi märki, et Morozov plaanib endalt elu võtta, vahendas The Times.
Kolmapäeva hommikul avaldati Morozovi Telegrami kanalil terve rida postitusi. Morozov teatas, et plaanib teha enesetapu ning palus, et ta maetaks Donbassi piirkonda. Morozov veel teatas, et päev varem kästi tal oma kanalist üks postitus kustutada. Morozovit tunti ka hüüdnime Murz järgi.
BBC: Ukraina neutraliseeris Vene 60 sõdurit, kes ootasid rivis kindrali saabumist
BBC venekeelne teenistus edastab, et Ukraina kaitsevägi tabas teisipäeval rakettidega Donetski oblasti okupeeritud osas rivis olnud sõdureid, kes ootasid polügoonil Vene kindrali saabumist. BBC andmetel sai surma vähemalt 60 Vene sõdurit.
Ukraina tabas Volnovahha rajooni polügoonil rivistatud Vene sõdureid eeldatavalt kahe HIMARS-i raketiga, ütlesid BBC-le mitmed asjaga kursis olevad allikad.
Rivis olnud Vene sõdurid ootasid kindrali Oleg Moissejevi kohale jõudmist, kui neid tabasidki Ukraina raketid.
Ellejäänud sõdurite endi sõnul võis hukkuda vähemalt 60 inimest, kusjuures BBC käsutuses on pilte polügoonist pärast raketirünnakut, mille peal on näha kümneid hukkunuid.
Ukraina tulistas alla Vene ründelennuki Su-34
Ukraina õhuväe juht Mõkola Oleštšuk kirjutas Telegramis, et Ukraina õhuvägi tulistas alla ühe Vene ründelennuki Su-34.
Ukrainska Pravda andmetel hävitati lennuk Ida-Ukrainas.
Soome kaitseminister: Ukraina kaitseb läänelikke väärtusi
Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles kolmapäeval, et Ukraina kaitseb lääne väärtusi ja eluviisi.
Tema hinnangul pole demokraatlik maailm piisavalt kiiresti reageerinud Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas. Kaks aastat pärast sõja puhkemist lonkab endiselt sõjaline toetus Ukrainale. Häkkäneni sõnul vajab Ukraina suuremat toetust, see kõik on seotud poliitilise tahtega, vahendas Yle.
CNN: esimene grupp Ukraina lendureid läbib F-16 koolituse enne suve
Nelja esimese Ukraina piloodi koolitus F-16 hävituslennuki juhtimiseks lõpeb juba enne suve, vahendab CNN. Vastava avalduse tegi Arizona osariigi rahvuskaart. Ukraina pilootide koolitus Arizonas algas oktoobris.
Veel nelja Ukraina lenduri koolitus algas jaanuaris, ütles osariigi rahvuskaardi pressiesindaja Erin Hannigan. Kolmas ukrainlaste grupp tegeleb praegu inglise keele õppega, sest inglise keele oskus on vajalik F-16 opereerimiseks.
Hannigani sõnul lõpeb kõikide lendurite koolitus maikuu ja augustikuu vahel.
Ukraina on palunud pikalt USA päritolu F-16 lennukeid lääne liitlastelt Vene õhurünnakutele paremaks reageerimiseks.
Eelmisel suvel hakkas Taani juhitud mitme riigi koalitsioon koolitama Ukraina lendureid F-16 lennukite juhtimiseks.
Holland, Taani ja Norra lubasid saata F-16 lennukid Ukrainasse pärast Ukraina lendurite koolitamise lõppu. USA võimud on lubanud heaks kiita lennukite üleandmise.
Ministeerium: Zaporižžja tuumajaam jäi ühele elektriliinile
Sõjategevuse tagajärjel on Zaporižžja tuumajaam jäänud Zaporižžja oblasti 330 kV kõrgepingeliini elektrikatkestuse tõttu ühele elektriliinile, teatas energeetikaministeerium.
Selle kolmapäevase Telegrami teate kohaselt said Vene väe tules kahjustada Tšernihivi oblasti lennuliinid, kus kahes asulas jäi üheaegselt elektrita ligi 200 tarbijat.
Energiasüsteemis üldiselt nappust ei ole, nentis energeetikaministeerium. Selle sõnul on varuks seitse soojuselektrijaama plokki, mida vajadusel kasutatakse.
Samas teatatakse, et Lvivi oblastis avastati ülevaatuse käigus Ukrtransnafta naftajuhtme tahtlik kahjustus – toru külge oli keevitatud kõrvalharu.
Teadupoolest on Zaporižžja tuumajaam jäänud alates 4. märtsist 2022 okupatsiooni ajal korduvalt ühele toiteliinile (neljast sõjaeelsest pealiinist) või läinud täielikult üle diiselgeneraatorite toodetavale elektrile, kui liinidest viimane, sh. varuliin sai kahjustada.
Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Marjinka suunal
Ukraina peastaabi teatel ründab Venemaa aktiivselt Marjinka suunal. Kokku toimus ööpäevaga 66 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel, kusjuures Marjinka suunal ründasid Vene väed 20 korda.
Veel 13 Vene rünnakut leidis aset Avdijivka suunal. Vene väed ründasid samuti kaheksa korda Lõmani suunal, seitse korda Zaporižžja suunal, seitse korda Novopavlivka suunal, kaks korda Kupjanski suunal ja kaks korda Bahmuti suunal. Dnepri jõe okupeeritud idakaldal tegid Vene väed ühe luhtunud rünnaku Ukraina sillapeale.
Kokku tegi Venemaa ööpäevaga viis raketi- ja 125 õhurünnakut ning tulistas 124 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.
Vene suurtükitule alla sattus üle 110 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.
Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi 10 Vene sõdurite koondumispaika ja viit Vene õhutõrjeraketisüsteemi.
Ukraina raketiväe üksused tabasid üheksat Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, ühte kütuseladu ja 12 Vene suurtükki.
ISW: pole mingeid kinnitusi Krõnkõ hõivamise kohta Venemaa poolt
Mõttekoja ISW analüütikud kirjutavad oma igapäevases sõjaülevaates, et pole mingeid kinnitusi selle kohta, et Vene okupatsiooniväed oleks liikunud edasi Ukraina sillapea piirkonnas Krõnkõ külas või selle lähedal.
Teisipäeval teatas Šoigu, et Venemaa olevat Krõnkõ hõivanud ning Ukraina 2023. aasta suvine vastupealetung olevat sellega lõppenud.
Analüütikute sõnul tegi Šoigu oma avalduse rõhutamaks, et Venemaal on lahinguväljal initsiatiiv.
ISW märgib, et Kreml võib järgmistel nädalatel teatada aina sagedamini väidetavatest võitudest Ukrainas ilma, et Venemaa oleks tegelikult saavutanud mingit taktikalist või operatiivset edu. Sellised väited moodustavad analüütikute sõnul osa infooperatsioonist, mille eesmärk on Putini kiitmine enne Venemaa presidendivalimisi ning Ukraina ühiskonna moraali vähendamine.
Samas võib kasvava kindlusega retoorika tekitada Vene infoväljas ootusi, mida Vene armee ei suuda täita.
Ukraina tulistas alla 13 Vene drooni 19-st
Öösel vastu kolmapäeva korraldas Venemaa järjekordse rünnaku Ukrainale. Kokku kasutas Venemaa rünnakus 19 Shahedi tüüpi drooni ja kuus raketti, millest Ukraina suutis alla tulistada 13 drooni ja ühe raketi.
Ukraina õhuväe teatel lasi Venemaa droonid välja Krasnodari krais asuva Primorkso-Ahtarski linna territooriumilt. Lisaks kasutas Venemaa rünnakus neli tiibraketti H-22, ühte õhutõrjeraketti S-300 ja juhitud tiibraketti H-59.
Rakett H-59 lasti alla Poltava oblasti õhuruumis ning 13 drooni lasti alla Harkivi, Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Donetski oblasti õhuruumis.
Samuti lisab Ukraina õhuvägi, et kuuest alla tulistamata droonist ei tabanud osad oma sihtmärki.
Ukraina kummutas Šoigu väite Krõnkõ hõivamise kohta
Ukraina lõuna ringkonna operatiivjuhtkond kummutas Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu teisipäeval tehtud väite, justkui oleks Venemaa hõivanud Krõnkõ küla Dnepri jõe idakaldal Hersoni oblastis. Krõnkõ lähedal asub Ukraina sillapea muidu Venemaa poolt okupeeritud Dnepri kaldal.
“Oma pealetungis läbi kukkunud Vene okupatsiooniväed hakkasid manipuleerima ja võltsima fakte. Agressorriigi sõjalis-poliitiline juhtkond teatas sillapea puhastamisest Dnepri vasakkaldal. Teatame ametlikult, et see teave ei vasta tõele,” teatas Ukraina lõuna ringkonna operatiivjuhtkond Facebookis.
Ukraina kaitsevägi lisab, et Ukraina lõuna ringkonna väed säilitavad seniseid positsioone ning vaenlane kannab märkimisväärseid kaotusi.
Katari abiga naasis Venemaalt kodumaale 11 Ukraina last
Üksteist Ukraina last jõudis teisipäeva õhtul Katari vahendustegevuse tulemusel Valgevene kaudu Venemaalt tagasi kodumaale.
Katari saatkond Moskvas võttis lapsed vastu esmaspäeval, seejärel sõitsid nad Valgevenesse ja liikusid jala üle kilomeetrise piiritsooni. Osa sugulastest sai kohtuda lastega otse juba Moskvas.
Kaks eluohtlikult haiget last toodi üle piiri kiirabisõidukiga ja toimetati kiiresti haiglasse.
Kiievi hinnangul on alates sõja puhkemisest 2022. aasta 24. veebruaril Vene okupatsioonivõimud sundinud umbes 20 000 Ukraina last minema Venemaale.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nimetanud seda genotsiidiks. Venemaa on püüdnud kõiki süüdistusi tõrjuda.
Seekordne laste rühm on neljas ja suurim, kes on naasnud Katari abiga.
Ukraina inimõigusvolinik Dmõtro Lubinets ütles riigipiiril lapsi vastu võttes AFP-le, et noorim naasnu on kaheaastane.
“Uskuge mind, me toome nad kõik tagasi,” kinnitas Lubinets ootavatele sugulastele.
Katari suursaadik Hadi Nasser Mansour Al-Hajri ütles AFP-le, et tema riik on valimis aitama kaasa uutele naasmistele.
“Me oleme avatud kõigile võimalustele: sõjavangide või poliitvangide ja laste kojutoomisele, me oleme avatud kõigile neile asjadele,” rõhutas ta.
Alates 2023. aasta juulist on Katar aidanud Ukrainasse tagasi pöörduda ligi 30 lapsel, ütles suursaadik.
Aruanne: Ukrainas leiti Põhja-Korea raketist USA ja Euroopa komponente
Ukrainas leitud Põhja-Korea ballistilise raketi rusudest leiti komponente, millel olid USA-s ja Euroopas peakortereid omavate firmade markeeringud, teatas relvastust uuriv organisatsioon Conflict Armament Research (CAR) teisipäeval.
Raport näitab, et Põhja-Korea on karmidele sanktsioonidele vaatamata suuteline hankima oma relvade jaoks Lääne komponente ning et Venemaa kasutab neid relvi sõjas Ukraina vastu.
CAR-i uurijad “tegid kindlaks, et Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis (Põhja-Koreas) toodetud ja Ukrainas avastatud ballistilises raketis oli üle 290 mitte-kodumaise elektroonilise komponendi”.
75 protsenti neist komponentidest olid seotud firmadega, mille peakorterid asuvad USA-s, ning 16 protsenti Euroopas asuvate firmadega, märgiti raportis.
“Pooltel dokumenteeritud komponentidel olid tuvastatavad kuupäevakoodid ning rohkem kui 75 protsenti neist koodidest näitasid tootmist ajavahemikus 2021-2023. Lähtudes neist tootmisandmetest, järeldab CAR, et Harkivis avastatud rakett ei saanud olla kokku pandud enne 2023. aasta märtsi,” ütles CAR.
Valge Maja teatas jaanuari alguses, et Põhja-Korea on varustanud Venemaad ballistiliste rakettide ja raketiheitjatega ning neid on kasutatud rünnakutes Ukraina vastu.
CAR ütles, et rakett, mida organisatsiooni spetsialistid uurisid, leiti Harkivis selle aasta 2. jaanuaril.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit ja 70 jalaväe lahingumasinat
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 406 080 (võrdlus eelmise päevaga +1130);
– tankid 6 516 (+13);
– jalaväe lahingumasinad 12 338 (+70);
– suurtükisüsteemid 9826 (+53);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 992 (+4);
– õhutõrjesüsteemid 678 (+3);
– lennukid 337 (+2);
– kopterid 325 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 7560 (+39);
– tiibraketid 1903 (+1);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 861 (+56);
– laevad / paadid 25 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– eritehnika 1558 (+7).
In conclusion, the ongoing conflict between Russia and Ukraine continues to escalate, with Ukraine claiming that Russia is actively attacking Marjinka. This development marks the 728th day of the war, and it is clear that tensions between the two countries show no signs of abating. The international community must continue to monitor the situation closely and work towards a peaceful resolution to the conflict. It is imperative for both sides to engage in diplomatic efforts and find a lasting solution that will bring an end to the suffering and instability in the region.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus