Hollandi koalitsioonikõnelused kukkusid läbi | Välismaa

2248263hc6c0t24

Tere tulemast Eestisse! Hollandi poliitiline maastik on viimastel päevadel olnud suure pinge all, kui Hollandi koalitsioonikõnelused kukkusid ootamatult läbi. See uudis on tekitanud palju segadust ja muret nii Hollandis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Pingeid peegeldab ka Eesti meedias laialdaselt kajastatud sündmus. See näitab, kuidas poliitilised protsessid ja otsused ühes riigis võivad mõjutada ka teisi riike. Olles osa maailma üha rohkem omavahel seotud poliitilisest maastikust, on oluline jälgida ja mõista selliseid sündmusi nagu Hollandi koalitsioonikõneluste läbikukkumine.

Hollandi koalitsioonikõnelused kukkusid läbi, kuna üks neljast võimuliidu moodustamiseks vajalikust erakonnast otsustas läbirääkimistest taanduda. Järgmiste sammudena on arutluse all vähemusvalitsuse moodustamine või erakorralised valimised.

Kuigi parempopulistlik sisserändevastane poliitik Geert Wilders võitis novembri lõpus peetud Hollandi üldvalimised, vajas ta veel vähemalt kolme erakonna toetust koalitsiooni moodustamiseks. Lisaks Wildersi Vabadusparteile (PVV) võtsid kõnelustest osa paremliberaalne Vabaduse ja Demokraatia Partei (VVD), tsentristlik erakond Uus Ühiskondlik Leping (NSC) ja põllumeeste huve esindav erakond BBB.

Teisipäeval teatas NSC juht Pieter Omtzigt oma otsusest lahkuda kõnelustelt, kuigi ta ei välistanud vähemusvalitsuse toetamist parlamendis, vahendab The Guardian.

Omtzigti otsuse langetamisel mängis suurt rolli tema kätte jõudnud teave Hollandi valitsuse rahanduslikust olukorrast.

“NSC ei kavatse anda Hollandi rahvale lubadusi, mis on tühjad ja mida järgmine valitsus ei suuda täita. Õhulossid pole turvalise elu aluseks,” seisis parteikaaslastele saadetud erakonnajuhi kirjas.

Koalitsioonikõnelusi vahendanud endine minister Ronald Plasterk on juba varem hoiatanud, et uus koalitsioon peab kärpima 17 miljardi euro võrra valitsuse kulutusi.

Ülejäänud kõnelustel osalenud erakondade juhid reageerisid Omtzigti teatele pettumusega.

“Holland tahab seda valitsust ning nüüd Omtzigt loobub pingutustest, kuigi me oleme pidanud läbirääkimisi kuni tänase päevani. Ma ei saa sellest üldse aru,” ütles teisipäeval Wilders, lisades, et ta on uskumatult pettunud.

Loe rohkem:  "Välisilm": Vene majandusest räägitakse üha enam kui sõjamajandusest | Välismaa

VVD juht Dilan Yesilgöz ütles, et ta on üllatunud. Ta lisas, et neli erakonda võiks lähiajal koos arutada, mis täpselt toimub.

BBB juht Caroline van der Plas nimetas Omtzigti otsust arusaamatuks.

Geert Wilders lubas oluliselt pehmendada oma poliitikat võimule pääsemise nimel. Koalitsioonikõneluste alguses teatas ta, et PVV ei kavatse enam nõuda rahvahääletust Hollandi Euroopa Liidust lahkumise üle. Ühtlasi ei plaani erakond enam mošeesid ja Koraani keelustada.

Kui erakonnad ei suuda leppida kokku enamus- või vähemusvalitsuses, ootavad Hollandit teistkordsed erakorralised valimised. Novembris toimunud valimised pidid algselt leidma aset 2025. aasta alguses, kuid endise VVD juhi Mark Rutte valitsuse kukkumine eelmise aasta juulis põhjustas vajadust erakorraliste valimiste järele.

PVV sai viimastel valimistel 37 saadikukohta Hollandi parlamendi alamkoja 150-st kohast. Viimased küsitlused ennustavad Wildersi erakonnale koguni 50 saadikukohta, kui valimised peaksid toimuma praegu.

Hollandi koalitsioonikõneluste nurjumine on pettumus nii Hollandi poliitikutele kui ka rahvale. See jätab riigi poliitilises ebakindlusesse ja võib mõjutada tulevaste valimiste tulemusi. Samas on see ka võimalus uueks alguseks ja võimaluseks leida uusi lahendusi riigi valitsemiseks. Hollandi poliitilised jõud peavad nüüd ületama erimeelsused ja keskenduma sellele, mis on riigi ja rahva huvides. Loodame, et uued kõnelused toovad kaasa tugeva ja stabiilse valitsuse, mis suudab juhtida riiki edukalt tulevikku.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga