Sõja 721. päev: Ukraina lasi põhja veel ühe Vene dessantlaeva | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimaseid uudiseid kuulates ei saa me eirata viimaseid sündmusi Ukrainas. Sõja 721. päeval lasi Ukraina maha veel ühe Vene dessantlaeva, süvendades pinget juba niigi pingelises olukorras idapiiril. Välisriikide konflikti mõju ulatub ka meie lähiriikidesse ning on oluline olla kursis kõige viimaste arengutega. Ukraina ja Venemaa konflikti jälgimine on oluline osa meie välispoliitikast ning mõjutab ka meid siin Eestis. Oleme pühendunud tagama meie kodanike turvalisust ja jälgime olukorda tähelepanelikult.

Oluline kolmapäeval 14. veebruaril kell 20.59:

– Ukraina lasi põhja veel ühe Vene dessantlaeva;

– Ukraina peastaap: Vene okupandid ründavad enim Avdijivka lähedal;

– Jake Sullivan: Ukraina vägedel hakkab laskemoon otsa saama;

– Stoltenberg: liitlased aitavad Ukrainal kaitsetööstust tugevdada;

– Pressiesindaja: Avdijivkas on nähtud ette varu-logistikateed

– Ukraina vägede olukord Avdijivkas on keeruline;

– Ukraina relvajõudude uus juhataja Oleksandr Sõrskõi ütles kolmapäeval pärast riigi idaosas käimist, et olukord rindel on äärmiselt keeruline;

– Donetski oblastis sai Vene vägede rünnakus surma kolm inimest;

– Poola talunikud blokeerivad 20. veebruaril kõik piiripunktid Ukrainaga;

– Umerov ja Sõrskõi arutasid NATO Euroopa vägede ülemaga prioriteete.

Yellen: USA peab toetama Ukrainat ja takistama Venemaad teisi ähvardamast

USA rahandusministri Janet Yelleni sõnul on kriitiliselt tähtis, et USA täidaks oma lubadust Ukrainat toetada. Ta lisas, et suutmatus seda teha julgustaks Venemaa liidrit Vladimir Putinit ja teisi ründama süütuid demokraatlikke riike.

Yellen kritiseeris ka presidendikandidaat Donald Trumpi sõnumit, et USA ei pruugi aidata NATO liikmesriike, keda võidakse rünnata.

“Minu hinnangul on sellised märkused väga vastutustundetud,” ütles Yellen, kelle sõnul mõistavad välisriikide ametnikud, et president Joe Biden ja USA seadusandjad toetavad NATO-t ning Ukrainat.

Ukraina lasi põhja veel ühe Vene dessantlaeva

Meedia teatel lasi Ukraina põhja Venemaa dessantlaeva Tsezar Kunikov. Peastaap teatas, et tegemist oli Ukraina sõjaväeluure ja relvajõudude ühisoperatsiooniga, vahendas The Kyiv Independent.

Wikipedia kirjutab, et Tsezar Kunikov lasti vette 1986. aastal. Laev ehitati Poolas, Gdanski laevatehases. Laev kuulus Musta mere laevastiku koosseisu ning sai nime NSVL-i ohvitseri Tsezar Lvovitš Kunikovi järgi. See ohvitser võitles teise maailmasõja ajal natside vastu ja sai 1943. aastal surma. 

Dessantlaev Tsezar Kunikov saadeti 2015. aasta oktoobris ka Süüriasse. Laev vedas Assadi režiimile relvastust ja laskemoona.

Sõjalaeva kiirus oli 17,59 sõlme, selle pikkus oli 112,5 meetrit, laius oli 15 meetrit.

Ukraina peastaap: Vene okupandid ründavad enim Avdijivka lähedal

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 64 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim ründasid Vene väed Avdijivka suunal, kus toimus 28 rünnakut.

Samuti toimuvad ägedad lahingud Marjinka suunal, kus Vene väed ründasid 20 korda, kaasa arvatud õhuväe toel.

Lisaks leidis aset kaks Vene rünnakut Zaporižžja suunal ning üks rünnak Kupjanski, Lõmani, Bahmuti ja Novopavlivka suunal.

Vene väed jätkasid rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Kokku viisid okupandid ööpäevaga sel suunal läbi seitse rünnakut, mis kõik luhtusid. Suurtükitule alla sattus ka Hersoni linn.

Ukraina õhuvägi tabas ööpäevaga 10 vaenlase sõdurite koondumispaika ja kolm õhutõrjeraketisüsteemi.

Ukraina raketiväe üksused tabasid kuut Vene sõdurite koondumispaika, viit suurtükki, kahte laksemoonaladu ja kolme Vene elektroonilise sõjapidamise vahendit.

Jake Sullivan: Ukraina vägedel hakkab laskemoon otsa saama

Ukraina vägedel hakkab laskemoon otsa saama, sest kongressi vabariiklased blokeerivad endiselt president Joe Bideni taotletud USA sõjalise abi paketti, ütles kolmapäeval Valge Maja kõrge ametnik.

“Oleme saanud üha enam teateid sellest, kuidas Ukraina sõdurid rindel piiravad laskemoona kasutust või on see koguni otsa saanud,” ajal, mil Vene väed hoogustavad rünnakuid maalt ja õhust,” lausus ajakirjanikele  riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

Stoltenberg: liitlased aitavad Ukrainal kaitsetööstust tugevdada

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et alliansi liitlased teevad Ukrainaga koostööd selle kaitsetööstuse edasise tugevdamise nimel.

“Tervitame kõigi liitlaste, ka Euroopa Liidu jõupingutusi Ukraina kaitsetööstuse edasisel tugevdamisel,” ütles ta kolmapäeval Brüsselis pressikonverentsil enne Põhja-Atlandi Nõukogu kaitseministrite kohtumist, vastates Interfaxi küsimusele Ukraina kaitsetööstuse alliansi kaitsesektorisse lõimimise võimalikkuse kohta.

Tema sõnul on ukrainlased “näidanud üles leidlikkust ja oskusi, kui on vaja toota rohkem relvi, arendada uusi relvi ja kombineerida eri tüüpi tehnoloogiaid, nagu droonid ja meredroonid, “mis on võimelised tekitama suurt kahju Vene väele, samuti kaugel tagalas, sealhulgas laevadele Mustal merel”.

“Kui rääkida 155 mm mürskude tootmisest, siis teeme ukrainlastega koostööd, liitlaste kaitsetööstus teeb  ukrainlastega koostööd ning osana terviklikust abipaketist tegeleme koostalitlusvõime ja standardiseerimisega, mis on osa Ukraina sammudest NATO suunas,” lõpetas Stoltenberg.

Pressiesindaja: Avdijivkas on nähtud ette varu-logistikateed

Olukord Donetski oblastis Avdijivkas on muutlik, linnas jätkuvad tänavalahingud ja sellega seoses on peamise tarnetee kaotuse puhuks tagatud varulogistikateed, ütles Ukraina Tauria väerühma pressiesindaja Dmõtro Lõhhovõi.

“Praegu on olukord lahingujoonel dünaamiline ja võib muutuda sõna otseses mõttes iga tund… Juhuks, kui vaenlane  logistika peaarteri läbi lõikab, on meie väejuhatus näinud ette teised varustusteed,” ütles Lõhhovõi teleusutluses.

Tema sõnul on Avdijivkas tänavalahingud kestnud juba mitu päeva ja olukord tingib teatud taktikalisi muutusi, samas on olukord  “pingeline, kuid kontrollitav”.

“Kokku on vaenlane Avdijivka suunale koondanud umbes 50 000 inimest,” ütles Lõhhovõi.

Ta märkis, et keegi ei hoia kinni “kivi- ja söestunud rauahunnikutest” ja väejuhatuse jaoks on kõige tähtsam säästa võitlejate elusid ja viia nad olukorra keeruliseks muutumisel teisele liinile: “Tuleb tegutseda paindlikult, manööverdada, et säästa neid samu võitlejaid järgmisteks sõjalisteks operatsioonideks kaotatud ala vabastamiseks.”

Samas rõhutas Tauria väerühma esindaja, et okupandid on viimastel päevadel tulistanud Donetski oblastis Avdijivkast läänes asuva Pokrovski rajooni asulaid suurtükkidest ja rakettidega ning see “näitab, milliseks võib igaüks neist asulaist saada, kui rindejoon veidi kaugemale läände liigub”.

“Seetõttu on ülimalt oluline hoida Avdijivkat, seepärast on ülimalt oluline hoida enda käes iga Ukraina linna,” rõhutas Lõhhovõi.

Ukraina vägede olukord Avdijivkas on keeruline

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivka suunal ja olukord Ukraina sõdurite jaoks rindel on praegu raske ja keeruline. 

Vene blogijad väitsid, et Vene väed suutsid Avdijivka põhja- ja keskosas edasi liikuda. Pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda.

Siiski levivad väited, et Vene väed lõikasid linna kaheks. See kinnitaks Vene blogijate varasemaid väiteid, et Vene väed suutsid raudteeliinid ületada. See seaks Avdijivka lõunaosas võitlevate Ukraina üksuste varustusteed veelgi suuremasse ohtu.

Venemaa jätkab ka Avdijivka lähistel asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Stepove, koksitehase, Nevelske ja Pervomaiske  lähedal. 

Tauria suuna juht kindral Oleksandr Tarnavski tõdes, et Venemaa intensiivistab rünnakuid ning vaenlane annab üha rohkem suurtükilööke Ukraina positsioonide pihta. 

Bahmuti rindel suuri muutusi polnud. Vene blogijad väitsid taas, et Vene väed väed suutsid veidi edasi liikuda Bohdanivka ja Kliššivka lähedal. Ukraina brigaadi pressiesindaja ütles, et Vene väed suutsid  Bohdanivka suunal veidi edasi liikuda. Pressiesindaja lükkas samas tagasi Vene blogijate väited, et Vene väed on kahe kilomeetri kaugusel Tšasiv Jarist.

Ukraina relvajõudude uus juhataja Oleksandr Sõrskõi ütles kolmapäeval pärast riigi idaosas käimist, et olukord rindel on äärmiselt keeruline

Viimastel kuudel jõulisel Avdijivka linnale peale tunginud Vene väed on teatanud saavutustest rindel.

“Operatiivkeskkond on äärmiselt keeruline ja stressirohke. Vene okupandid suurendavad jätkuvalt pingutusi ja neil on inimkoosseisus arvuline ülekaal,” ütles koos kaitseminister Rustem Umeroviga lahingupiirkonda külastanud Sõrskõi sotsiaalmeedias.

“Teeme kõik, mis võimalik, et takistada vaenlast sügavamale meie territooriumile tungimast ja okupeeritud positsioone hoidmast,” lisas Sõrskõi.

Donetski oblastis sai Vene vägede rünnakus surma kolm inimest

Ukraina idaosas Donetski linna lähedal hukkus ööl vastu kolmapäeva Vene vägede rünnakus kolm inimest, nende seas laps, teatasid kohalikud võimud.

Löögid tabasid korterelamut ja haiglat Selõdoves, umbes 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest, teatas kohalik omavalitsus Telegramis.

Vigastada sai 12 inimest, nende seas neli last, seisis avalduses.

Donetski kuberneri Vadõm Filatškine sõnul andsid okupatsioonijõud esimese löögi umbes kell 23.30 ja viimase umbes 1.00.

Umbes sada patsienti evakueeriti haiglast lähedalasuvatesse linnadesse.

Poola talunikud blokeerivad 20. veebruaril kõik piiripunktid Ukrainaga

Poola põllumehed otsustasid blokeerida alates 20. veebruarist kõik piiriületuspunktid Poola-Ukraina piiril, edastas teisipäeval Poola raadiojaam RMF FM.

“Tõkestatakse mitte ainult piiriületuskohad, vaid ka transpordisõlmed, juurdepääsuteed raudtee ümberlaadimisjaamadesse ja meresadamatesse,” edastas RFM FM põllumajandustootjate ametiühingu Solidaarsus teate.

9. veebruaril kuulutas Solidaarsus välja põllumeeste 30-päevase üldstreigi.

Poola põllumeeste sõnul protestivad nad kontrollimatu kaubavoo vastu Ukrainast Poolasse seoses Euroopa Liidu piiri avamise tõttu.

Umerov ja Sõrskõi arutasid NATO Euroopa vägede ülemaga prioriteete

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ja relvajõudude juhataja Oleksandr Sõrskõi pidasid teisipäeval kõnelusi NATO Euroopa vägede ülema kindral Christopher Cavoli ja Ukraina ühise peakorterirühma juhi kindral Antonio Agutoga, et arutada Ukraina relvajõudude prioriteete sel aastal.

“Selge ja sisuline vestlus. Arutasime oma sõjalisi plaane aastaks 2024. Ülemjuhataja tõi välja prioriteedid. Nende hulgas on Ukraina relvajõudude struktuuri optimeerimine, meie sõjaväelaste väljaõppe kvaliteedi tõstmine, olemasolevate brigaadide täiendamine ja uute loomine, regulaarse vajaduse tagamine relvade ja varustuse järele,” kirjutas Umerov teisipäeva õhtul sotsiaalmeedias.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 398 140 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

– tankid 6433 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 12 043 (+39);

– suurtükisüsteemid 9566 (+66);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 984 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 671 (+4);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7371 (+39);

– tiibraketid 1882 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 662 (+39);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1523 (+5).

In conclusion, the news of Ukraine sinking another Russian landing ship on the 721st day of the war is a stark reminder of the ongoing conflict between the two countries. The continued aggression and violence in the region only serve to further destabilize the area and put the lives of both military personnel and civilians at risk. It is crucial for the international community to work towards a peaceful resolution and to support efforts to bring an end to the conflict in Ukraine. The Estonian government must continue to monitor the situation closely and seek diplomatic solutions to prevent further escalation of the conflict.