Naiste ja meeste eluea erinevus on Balti riikides EL-i suurim | Välismaa

Tervist ja tere tulemast Eestisse! On teada, et Balti riikides on üks suurimaid erinevusi Euroopa Liidus naiste ja meeste eluea vahel. See tähendab, et naistel on võimalus elada kauem kui meestel. Kas see on seotud tervishoiusüsteemi erinevustega või kultuuriliste teguritega? See teema pakub huvi mitte ainult teadlastele, vaid ka ühiskonnale tervikuna. Tulge ja avastage Balti riikide põnevaid statistikaid ja uurimistulemusi sellel huvitaval teemal!

Naiste oodatav eluiga oli 2022. aastal kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides meeste omast pikem, kuid ühenduse suurimad soolised erinevused eluea pikkuses on jätkuvalt Lätis, Eestis ja Leedus.

Nii oli 2022. aastal Lätis naiste oodatav eluiga sünnimomendil 10 aastat pikem kui meeste oma, selgus sel nädalal avaldatud Eurostati andmetest. Lätile järgnesid Eesti ja Leedu, kus vastavaks näitajaks oli mõlemas 8,7 aastat.

Euroopa Liidus keskmisena oli naiste oodatav eluiga 83,3 aastat ja meeste oodatav eluiga 77,9 aastat, seega sünnimomendil prognoositi 2022. aastal naistele EL-is keskmiselt 5,4 aasta võrra pikemat eluiga kui meestele.

Kõige väiksem erinevus naiste ja meeste eluea pikkuse vahel oli Hollandis (2,9 aastat), Iirimaal (3,3 aastat) ja Rootsis (3,4 aastat).

Oodatav eluiga sünnimomendil oli 2022. aastal EL-is keskmiselt 80,6 aastat. Eesti elanike oodatav eluiga oli 78,1 aastat, samas kui Leedu ja Läti näitajaks oli vastavalt 75,6 ja 74,5 aastat.

Kõige pikem oodatav eluiga oli Hispaanias (83,2 aastat) ja kõige lühem Bulgaarias (72,3 aastat).

Kokkuvõttes võib öelda, et naiste ja meeste eluea erinevus on Balti riikides, sealhulgas Eestis, Euroopa Liidu suurim. See fakt on murettekitav ja nõuab tõsisemat tähelepanu ning meetmeid soolise võrdsuse edendamiseks. Naiste tervise ja heaolu parandamine ning sooliste erinevuste vähendamine peaks olema oluline prioriteet, et tagada kõigile võrdsed võimalused ja elukvaliteet ühiskonnas. See väljakutse nõuab koostööd ja järjepidevat pingutust nii Eesti kui ka teiste Balti riikide valitsuselt ja kodanikuühiskonnalt.