Tere tulemast! Täna võtame luubi alla Sõja 711. päeva sündmused, kus Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas Robotõne piirkonda idarindel. Zelenski kinnitas Ukraina pühendumist vastupanule Venemaa agressioonile ning kinnitas oma toetust julgeolekule ja stabiilsusele piirkonnas. Tema visiit on tekitanud palju kõneainet ja kaasaelamist üle maailma ning on osa tulevikuviisakusest selles pingelises regioonis. Lähemalt uurimegi, kuidas see sündmus mõjutab Eesti ja kogu maailma poliitilist maastikku.
Oluline pühapäeval, 4. veebruaril kell 21.31:
– Zelenski käis Robotõne juures rindel;
– Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas lääne ühtsuse ja abi tähtsust;
– Demokraatlike tööstusriikide ühendus G7 töötab välja plaani emiteerida Ukraina toetamiseks võlakirju, mille tagatisena kasutatakse läänes külmutatud Venemaa varasid;
– Sullivan: USA Ukraina armeejuhi teemasse ei sekku;
– BBC: rindele viidud Vene vangid peavad võitlema sõja lõpuni;
– Zelenski vahetas välja Zaporižzja oblasti kuberneri;
– Belgorodi kuberneri sõnul korraldas Ukraina oblastile järjekordse rünnaku;
– Ukraina eduka tegevuse tulemusena on Venemaa Musta mere laevastiku töö kui mitte halvatud, siis märkimisväärselt raskeks muudetud, ütles Ukraina mereväe esindaja;
– Vene okupatsiooni all olevas Lõssõtšanskis sai Ukraina õhulöögis surma vähemalt 28 inimest, kes Venemaa väitel olid tsiviilisikud, aga Ukraina allikate teatel sõjaväelased;
– Ukraina eksport Odessa sadama kaudu on jõudnud peaaegu sõjaeelse mahuni, teatas Ukraina taristuminister;
– Venemaa alustab läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks alles siis, kui tema sõjatehnika lõppema hakkab ja see võib võtta veel kaks aastat, ütles üks Ukraina analüütik;
– Valge Maja taunis esindajatekoja vabariiklaste järgmisel nädalal kavandatavat hääletust toetada eraldiseisvat 17,6 miljardi dollari suurust Iisraeli rahastamispaketti, mis välistab täiendava abi andmise Ukrainale;
– Ukraina pühapäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotasid Vene väed ööpäevaga 810 sõjaväelast ja 31 suurtükki.
Zelenski käis Robotõne juures rindel
Ukraina president käis pühapäeval Žaporižzja oblastis Robtõne juures rindel ning kohtus seal 65. mehhaniseeritud brigaadi võitlejatega.
“Ma rääkisin kaitsjatega, tänasin neid ja andsid neile üle riiklikud teenetemärgid,” lausus Zelenski sotsiaalmeedias.
“Nende ülesanne on raske ja ülitähtis, et lüüa tagasi vaenlane ja kaitsta Ukrainat. Me oleme uhked oma sõdurite üle ja tänulikud neile kõigile,” lisas ta.
Zelenski rõhutas lääne toetuse tähtsust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas laupäeva õhtul tehtud pöördumises läänepartnerite ühtsuse säilitamise tähtsust, mis annaks Kiievile võimaluse alistada teda rünnanud Venemaa.
“Sõda alustas Venemaa Ukraina rindel, kuid selle märklaud ei ole ainult meie riik ja iseseisvus. Seetõttu on oluline säilitada vaba maailma maksimaalne konsolideerumine ning teha kõik võimalik ja võimatu, et Ukraina saaks Venemaa alistada. Moskva muud ei mõista,” rõhutas president.
Zelenski lisas, et koos Euroopa partneritega käib töö Ukraina relvastamise, uute kaitsepakettide ja julgeolekulahenduste kallal.
“Jätkame koostööd partneritega nii uute Vene Föderatsiooni vastaste sanktsioonide osas kui ka Venemaa sanktsioonidest möödahiilimise skeemide blokeerimisel. Oleme nii aktiivsed kui võimalik erinevates jurisdiktsioonides eksisteerivate Vene varade konfiskeerimisel. Olen tänulik kõigile, kes aitab meid meie töös Vene varade konfiskeerimisel,” märkis Ukraina president.
Sullivan: USA Ukraina armeejuhi teemasse ei sekku
USA on öelnud Ukrainale, et ei kavatse sekkuda Ukraina armee personaliküsimustesse, ütles USA julgeolekunõunik Jake Sullivan, kommenteerides vastukäivaid teateid selle kohta, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski kavatseb vallandada kaitseväe juhataja Valeri Zalužnõi.
“See ei ole asi, mida USA valitsus peaks ühel või teisel moel arutama. See on ainult Ukraina ja Ukraina presidendi õigus teha personaliotsuseid,” lausus ta.
Selline sõnum edastati ka Ukrainale, lisas Sullivan.
Belgorodi kuberneri sõnul korraldas Ukraina oblastile järjekordse rünnaku
Ukraina ründas pühapäeval kaks korda Belgorodi oblastit, ütles oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov.
Gladkovi sõnul said rünnakus kannatada ühe maja katus ning gaasitoru Demidovka küla lähedal. Lisaks toimus rünnak veel ühe küla vastu, lisas ta.
Inimohvreid või vigastatuid rünnakud kaasa ei toonud. Ukraina võimud pole Gladkovi väiteid kommenteerinud.
BBC: rindele viidud Vene vangid peavad võitlema sõja lõpuni
Venemaa on rohkem kui aasta viinud Ukrainasse rindele vange, kellele on lubatud olenemata kuriteos raskusastmest vanglakaristuse tühistamist, kui nad pool aastat rindel võitlevad. Nüüd on Vene riik sellest lubadusest aga taganenud, kirjutab BBC.
Alates oktoobrist on moodustatud Vene armees uus üksus, mille üks võitlejatest, samuti vanglakaristust kandnud Sergei kirjutas rindel võitlevate endiste vangide suhtluskanalis, et poole aasta pikkune teenistus enam ei kehti ning nüüd tuleb võidelda sõja lõpuni.
Vangide värbamisega tegi algust Wagneri omanik, lennuõnnetuses hukkunud Jevgeni Prigožin, Vene relvajõud võtsid selle üle 2023. aasta veebruaris, pakkudes vangidele alguses sama lepingut nagu Prigožin.
BBC andmetel võitlevad praegu niinimetatud vangide üksuse sõdurid praegu kogu rindel, alates Zaporižžjast kuni Bahmutini.
Zelenski vahetas välja Zaporižzja oblasti kuberneri
Zelenski määras pühapäeval Zaporižžja oblasti uueks kuberneriks Ivan Fedorovi, teise käskkirjaga vabastas ta ametist senise kuberneri Juri Malaško.
Fedorov on endine Melitopoli linnapea, kes märtsis 2022, mil Vene väed linna okupeerisid, keeldus okupatsioonivõimudega koostööst ning jätkas linnapeana eksiilis.
Kuu aega tagasi määras Zelenski uued kubernerid Donetski ja Rivne oblastile.
FT: G7 plaanib Ukrainale antavate laenude tagatiseks panna Vene finantsvarad
Seitsme suurima demokraatliku tööstusriigi ühendus G7 töötab välja plaani emiteerida Ukraina toetamiseks võlakirju, mille tagatisena kasutatakse läänes külmutatud Venemaa varasid, teatas väljaanne The Financial Times laupäeval.
Aruteludega kursis olevate G7 ametnike sõnul hõlmab kavandatav plaan seda, et Kiievit toetavad lääneriigid võtavad turult laenu ning nõuavad selle tagasimaksmist Venemaalt. Kui Moskva võlga tagasi ei maksa, arestiksid riigid nende valduses olevad külmutatud Venemaa varad.
Laenul põhineva toetuse sellisel viisil korraldamine võimaldaks liitlastel koguda Ukraina jaoks raha, ilma et oleks vaja koheselt lahendada juriidilisi küsimusi selle kohta, mis alusel võivad riigid Venemaa varasid arestida.
“Üks asi, mida see võimaldaks, on jätta kõrvale küsimus, mis saab Venemaa riigivaradest, kuigi neid kasutatakse tagatisena,” ütles läbirääkimistest kursis olev ametnik Financial Timesile.
Hoolimata USA seadusandjate üleskutsetest on mõned riigid kõhelnud Vene varade otseses konfiskeerimises, kuna selline samm võiks kaasa tuua mitmeid õiguslikke ja majanduslikke probleeme. USA, Saksamaa ja Prantsusmaa ning Euroopa Keskpank on väljendanud, et varade konfiskeerimine võib mõjutada finantsstabiilsust.
“Varade kasutamine võlgade tagatiseks on katse leida kompromiss erinevate seisukohtade vahel nii EL-is kui ka . . . G7-s,” ütles ametnik FT-le.
Lääneriigid on alates täiemahulise invasiooni algusest külmutanud umbes 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa keskpanga varasid. Washington, Brüssel ja Kiiev on pikka aega arutanud seaduslikke viise nende rahaliste vahendite suunamiseks Ukraina ülesehitamise abistamiseks.
G7 riigid on lubanud, et nende jurisdiktsioonis hoitavad Venemaa varad külmutatakse seni, kuni Moskva Ukrainale sõjareparatsioone maksab.
Maailmapank hindas 2023. aasta alguses, et Ukraina ülesehitamise kogumaksumus ulatub 411 miljardi dollarini. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kommenteeris selle kuu alguses, et Venemaa varade kogusumma võib katta üle 80 protsenti taastamiskuludest.
Ukraina: Vene Musta mere laevastiku töö on suuresti halvatud
Ukraina relvajõudude eduka tegevuse tulemusena on Venemaa Musta mere laevastiku töö kui mitte halvatud, siis märkimisväärselt raskeks muudetud, ütles Ukraina mereväe pressiesindaja, 3. järgu kapten (vastab majori auastmele – toim.) Dmõtro Pletentšuk.
“Tegelikult on Vene Musta mere laevastik sellises seisus olnud päris pikka aega, kui peale Kalibr-tüüpi tiibrakettide platvormiks olevate laevade ei ole nad saanud Ukraina vastu midagi kasutada. Kuid ka Kalibritega on probleeme. Nad lõigati ära Sevastoopolist, kus asub nende peamine logistikabaas,” vahendas veebiväljaanne Rubrõka Pletentšuki sõnu.
Pressiesindaja selgitas, et Novorossiiskis, kuhu Venemaa oma Musta mere laevastiku alused pärast rünnakuid Krimmi mereväebaasidele paigutas, pole ta suutnud korraldada seal rakettide laadimist laevadele.
“Kalibrid jäid Sevastoopolisse, kuid Novorossiiskis pole laadimisprobleemi, nagu näeme, veel lahendatud. Ja nad on sunnitud riskima, sisenema Sevastoopolisse, kiiresti laadima ja sealt kiiresti lahkuma. Võib tõdeda, et Musta mere laevastiku töö on kui mitte halvatud, siis väga keeruline,” rõhutas Ukraina mereväe esindaja.
Väljaanne meenutas, et Ukraina on uputanud juba viiendiku Venemaa Musta mere laevastikust. Enne täiemahulist sissetungi koosnes see 70 laevast.
Kõige viimasena hävitasid Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi 13. rühma eriüksuslaste sõdurid ööl vastu 1. veebruari Venemaa Musta mere laevastiku raketikaatri Ivanovets. See asus ajutiselt okupeeritud Krimmis (merega ühendatud – toim.) Donuzlavi järve reidil. Mitmete otselöökide tagajärjel sai Vene laev nii tugevalt viga, et vajus ahter ees veel alla.
Samas teatas Ukraina merevägi pühapäeva hommikul, et Vene sõjalaevastikul on Mustal merel lahinguvalves ainult üks ja Aasovi merel samuti üks sõjalaev.
“Kell kaheksa hommikul on Mustal merel üks vaenulik laev, Aasovi merel üks vaenulik laev ja Vahemerel kolm vaenlase laeva, mille hulgas on ka üks tiibrakette Kalibr kandev alus, mille pardal on kokku kaheksa raketti,” teatas Ukraina merevägi sotsiaalmeedias.
Ukraina eksport läbi Odessa sadama jõudis sõjaeelsele mahuni
Ukraina eksport Odessa sadama kaudu on jõudnud peaaegu sõjaeelse mahuni, teatas Ukraina taristuminister.
Ukraina eksportis jaanuaris Odessa sadama kaudu 6,3 miljonit tonni erinevaid kaupu, mis on peaaegu võrdne sõjaeelse kaubamahuga, kirjutas infrastruktuuriminister Oleksandr Kubrakov sotsiaalmeedias.
Minister kirjutas, et üldse on pärast Vene täiemahulise sissetungi algust käinud Odessa piirkonna sadamates (Odessa, Tšornomorsk, Pivdennõi) kaupa peale võtmas 661 laeva, mis on viinud Ukraina eksporttooteid kogumahus 20 miljonit tonni 32 erinevasse riiki.
Ekspordist 14,1 miljonit tonni moodustasid põllumajandussaadused.
Lisaks olevat veel 103 kaubalaeva andnud teada oma saabumisest, et viia Ukrainast välja veel kolme miljoni tonni jagu kaupu.
Vastakad teated Lõssõtšanski kohvikutabamuse ohvrite kohta
Ukraina relvajõudude korraldatud õhulöögis Luhanski oblasti okupeeritud territooriumil asuva Lõssõtšanski linna ühele kohvikule sai Venemaa väitel surma 28 inimest, teiste hulgas ka üks laps. Ukraina allikate teatel hukkusid tabamuses Vene sõjaväelased.
Vene eriolukordade ministeeriumi teatel päästeti kahekorruselise hoone rusudest kümme inimest, kuid 28 inimest, teiste seas ka üks laps, said samas surma.
Uudisteagentuuri Interfax teatel tabas Lõssõtšanskit laupäeva pärastlõunal Ukraina relvajõudude massiivne suurtüki- ja raketituli, kohviku purustas väidetavalt HIMARS-i rakett.
Venemeelse separatistliku Luhanski rahvavabariigi juht kuulutas 4. veebruari leinapäevaks ning Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas, et Moskva ootab rahvusvahelistelt organisatsioonidelt toimunu hukkamõistmist.
Uudisteagentuur Reuters teatas, et tema analüüsi kohaselt vastab Venemaa edastatud video küll teates toodud kohviku asukohale, aga filmitud kaadrite kuupäeva ega muid üksikasju ei ole ei võimalik sõltumatult kontrollida.
Samas teatavad Ukraina-meelsed sotsiaalmeedia kanalid, et kohvikus asusid Vene sõjaväelased ning ühe kommentaatori väitel oli neid seal umbes 40.
Venemaa vallutas Lõssõtsanski pärast kuid kestnud raskeid lahinguid 2022. aasta juulis. Ukraina ametnike sõnul on linna jäänud vaid umbes kümnendik Lõssõtšanski sõjaeelsest 110 000 elanikust.
Ekspert: Venemaa ei hakka läbi rääkima enne, kui relvalaod tühjenevad
Venemaa alustab läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks vaid tingimusel, kui laod sõjatehnikast tühjaks saavad, orienteeruv aeg selleks on kaks aastat, vahendas portaal Unian pühapäeval rühmituse Teabevastupanu sõjalis-poliitilise vaatleja Oleksandr Kovalenko sõnu.
Kovalenko lisas, et Moskva ei puhka enne, kui vallutab territooriumid, millele ta on silma peale pannud.
“Kuid ka pärast seda ei rahune Venemaa, kui tal on olemas vastav jõud. Ja et seda jõudu omandada, on tal vaja hingetõmbevõimalust, võimalust lahingutegevust tagasi tõmmata. Siis hakkaks Venemaa suurendama tootmist ja koguma tehnikat,” lisas Kovalenko.
Ta selgitas, et ei pea silmas uue tehnika tootmist, vaid vanade mudelite taastamist. Praegu pole okupantidel võimalust oma üksusi vajaliku relvastusega täielikult varustada.
“Enam kui 90 protsenti Venemaa tehnikast on Nõukogude pärand. Nüüd on Vene armee sunnitud läbi viima lahingoperatsioone, arvestades tehnika nappust, mis on tingitud sõjatööstuskompleksi suutmatusest tagada standardvarustus grupeeringule, mille isikkoosseis moodustab 470 000. Neil lihtsalt pole võimalust väljastada nii palju tehnikat, et kõik üksused oleksid 100 protsenti komplekteeritud. Taastatava tehnika kogus ladudes aga väheneb,” ütles Kovalenko.
Eksperdi sõnul saab Venemaa püüda minna läbirääkimistele alles siis kui ta on täiesti või laod on tühjad.
Valge Maja kritiseeris kongressi plaani eraldada Iisraeli abipakett Ukraina omast
USA presidendi administratsioon tegi laupäeval avalduse, milles taunib esindajatekoja vabariiklaste järgmisel nädalal kavandatavat hääletust toetada eraldiseisvat 17,6 miljardi dollari suurust Iisraeli rahastamispaketti, mis välistab täiendava abi andmise Ukrainale. Valge Maja nimetades sammu “küüniliseks poliitiliseks manöövriks”.
“Oleme tugevalt vastu sellele trikile, mis ei aita kuidagi kindlustada piiri, ei aita Ukraina rahval end kaitsta (Venemaa presidendi Vladimir) Putini agressiooni eest ja keeldub humanitaarabi andmisest Palestiina tsiviilisikutele,” teatas Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre.
Valge Maja avalduses viidati, et administratsioon töötas kuude kaupa mõlema partei senaatorite rühmaga riikliku julgeolekulepingu kallal, mis kindlustaks USA piiri ning pakuks tuge Ukrainale ja Iisraelile.
“Just siis, kui seadusandlik eelnõu on peaaegu valmis, alustavad esindajatekoja vabariiklased küünilist poliitilist manööverdamist,” märkis Jean-Pierre ning lisas, et Iisraeli julgeolek ei tohiks olla “poliitiline mäng”.
Esindajatekoja spiiker Mike Johnson avaldas 3. veebruaril kongressile saadetud kirjas plaani korraldada järgmisel nädalal eraldi hääletus 17,6 miljardi dollari suuruse abipaketi üle Iisraelile, jättes kõrvale kavandatud 61 miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi rahastamise Ukrainale.
Äsja kavandatud hääletus raskendaks senati juhtide jätkuvaid jõupingutusi koguda toetust laiemale Ukraina-Iisraeli abipaketile.
Johnson kritiseeris laupäeval senaatoreid alamkoja välistamise eest kahepoolsetest kõnelustest seoses kombineeritud seaduseelnõuga, mis seostas USA lõunapiiri julgeoleku Ukraina ja Iisraeli rahastamisega.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 388 750 (võrdlus eelmise päevaga +810);
– tankid 6343 (+2);
– jalaväe lahingumasinad 11 818 (+13);
– suurtükisüsteemid 9331 (+31);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 979 (+0);
– õhutõrjesüsteemid 663 (+0);
– lennukid 332 (+0);
– kopterid 324 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 7173 (+12);
– tiibraketid 1847 (+1);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 393 (+41);
– laevad / paadid 24 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– eritehnika 1479 (+6).
Allikas:
BNS, Ukrainskaja Pravda, The Kyiv Independent, Reuters, Interfax, Rubryka.com, BBC
In conclusion, the visit of President Zelenski to the front lines in Ukraine is a powerful symbol of his commitment to the country’s defense. The 711th day of the war highlights the ongoing struggle and resilience of the Ukrainian people in the face of Russian aggression. It also serves as a reminder of the importance of international support for Ukraine in its fight for sovereignty and territorial integrity. Estonia stands in solidarity with Ukraine and condemns the continued Russian occupation of Ukrainian territory. It is crucial for the international community to continue to pressure Russia to end the conflict and respect Ukraine’s sovereignty.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus