Tere tulemast Eestisse! Siin on midagi väga erilist – arvatakse, et sinisilmsus aitab inimestel hämaras lugedda. See on tervisega seotud nähtus, kus sinisilmseid inimesi peetakse võimekamaks nägema hämaras või halva valgustusega olukordades. See on olnud pikkade aastate jooksul intrigeeriv teema nii teadlaste kui tavaliste inimeste jaoks. Toome esile selle huvitava nähtuse ja uurime, mis on selle salapärase omaduse taga. Olete kutsutud avastama Eesti kultuuri ja imelisi omadusi, sealhulgas sinisilmsuse tervisega seotud fenomeni.
Miks on mõnel inimesel sinised silmad? Aga sellepärast, et hämaras paremini lugeda. Briti teadlaste värske uuringu järgi see enam-vähem nii võiks olla.
Kyoko Yamaguchi ja Faith Erin Cain Liverpooli John Mooresi Ülikoolist tegid katseid neljakümne inimesega, osa neist sinisilmsed, teised pruunisilmsed.
Hämardatud katseruumis tõsteti aegamööda valgustuse taset, kuni katseisiku silm hakkas seletama mõne meetri kaugusele üles pandud teksti.
Selgus, et sinisilmseile isikuile piisas selleks keskmiselt 0,7 luksisest valgustihedusest, pruunisilmsed vajasid keskmiselt 0,8 luksi.
Yamaguchi ja Cain kirjutavad võrguvaramusse bioRxiv riputatud eelretsenseerimata artiklis, et väiksema pigmendisisaldusega vikerkest, mis väljendub silmade heledamas värvis, võis anda tuhandete aastate eest põhja poole elama asunud inimestele evolutsioonilisi eeliseid.
Ka just siin meie kandis, pikkade talveöödega põhjalas, kus ka õhtu- ja hommikuhämarust on rohkem kui lõunamail, ongi ju sinisilmsus laialt levinud. Inimesel, kes hämaras varitsevaid ohte ja ka hämaras avanevaid võimalusi teistest paremini hoomab, võib elujärg selle võrra paraneda.
Põhjuseks, miks heledasilmsed inimesed hämaras hästi näevad, võib Yamaguchi ja Caini järgi olla asjaolu, et vähem pigmenteerunud vikerkestas levib rohkem niinimetatud parasiitvalgust ehk hajunud valgust.
Eredamates valgusoludes võib see väike valgusmüra varem tehtud uuringute kohaselt nägemist natuke häirida, kuid võib-olla on tast siis hämaras hoopiski kasu.
Autorid möönavad, et vikerkesta pigmendisisalduse ja hämaras nägemise headuse vahelisi seoseid tuleks veel edasi uurida, enne kui päris põhjapanevaid järeldusi tegema hakata.
Kuigi siniste silmadega inimesi elab eriti rohkesti just Põhja-Euroopas ja Läänemerd ümbritsevates maades, kohtame neid ka näiteks Aasia ja Põhja-Aafrika rahvaste seas.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
In conclusion, the idea that “sinisilmsus aitab hämaras lugeda” (having blue eyes helps to read in the dark) may have some scientific basis, as blue-eyed individuals tend to have less melanin in their eyes, allowing more light to pass through and potentially resulting in better vision in low light conditions. However, it is important to remember that everyone’s vision is unique and can be influenced by various factors. It’s always best to consult with an eye care professional for personalized advice on maintaining optimal eye health and vision.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus