Sarapuu ja Eesmaa ei kiirusta mõne erakonnaga liituma | Eesti

Tere tulemast Eestisse! “Sarapuu ja Eesmaa ei kiirusta mõne erakonnaga liituma” on pealkiri, mis on palju kõneainet tekitanud Eesti poliitilises sfääris. Kaks tuntud poliitikut, Raimond Kaljulaid ja Martin Helme, on andnud mõista, et nad hetkel ei kiirusta ühegi erakonnaga liituma. See otsus on tekitanud elevust ja spekulatsioone selle kohta, millist mõju see võiks avaldada Eesti poliitilisele maastikule tulevikus. Seega, jälgige kaasa selle põneva arenguga seotud uudiseid Eesti poliitikas.

“Loomulikult ei sündinud see otsus üleöö, vaid kujunes välja pikema aja jooksul ja viimased neli kuud on seda järjest kinnistanud. See oli pärast riigikogu valimisi, kui erakonna juhatuse osad liikmed hakkasid esitama süüdistusi ja olukord ei olnud just kõige meeldivam erakonna liikmetele. Juba siis ma ei leidnud motivatsiooni, et miks ma peaksin selles erakonnas jätkama,” rääkis Sarapuu esmaspäeval ERR-ile oma lahkumisotsust selgitades.

Sarapuu täpsustas, et süüdistused kõlasid sügisel erakonna esimeheks valitud Mihhail Kõlvarti leerist tollase esimehe Jüri Ratase suunal. Keskerakond, sai kevadistel riigikogu valimistel 16 kohta, mida oli kümne võrra vähem kui eelmises koosseisus.

“Eks need süüdistused olidki ju Kõlvarti poolt Ratasele, kes oli väga kehva tulemuse saavutanud riigikogu valimistel. Aga eks tegelikult me võime ju aru saada, et see ei olnud lihtsalt juhtimise viga, vaid tõepoolest Venemaa rünnak Ukraina vastu oli see põhiline põhjus, mispärast meie erakonna valimistulemus nii kehvaks osutus. Me oleks võinud kõik koos ühiseid lahendusi otsida, aga iga päev saime ainult süüdistuste laviini, kui valesti me oleme kõik käitunud ja kuidas on võimalik päris uuesti ja hästi hakata toimetama sellel teisel leeril,” kirjeldas Sarapuu. “Ja eks me siis ootasimegi neid käike, mis ette võetakse, kuidas erakond ühtsemaks muutuks, mis need plaanid on, et kuidas me edasi läheme. Aga noh, niisuguseks nad ka jäid, kahjuks,” lisas ta.

“Lihtsalt on selline tunnetus, et niisugust koostööd ei ole nagu oli enne. Ma ei ole kunagi kedagi alt vedanud, ma olen alati meeskonnana toimetanud ja kui minu meeskond on ees nagu läinud, siis ma lähen nendega kaasa,” tõdes ta.  

Sarapuu tõi esile ka Ratase ja Kõlvarti erineva käekirja erakonnaliikmetega suhtlemisel: “Varasemalt, kui erakonna esimees oli Ratas, siis ta toimetas kõikide piirkondadega, meil oli ta igal üritusel alati olemas, helistas erakonna liikmetele, tundis huvi nende käekäigu vastu ja suhtles hästi südamlikult kõigiga ja inimestele läks see hinge. Aga viimase nelja kuu jooksul pole seda peaaegu üldse juhtunud.”

“Aga ma ei ole ka siin kellegi kohtumõistja ja eks elu lähebki edasi ja teeb oma korrektiivid, aga ma ei pea selles kollektiivis jätkama,” võttis Sarapuu kokku.

Sarapuud on kutsunud kõik viis riigikogu erakonda

Sarapuu kinnitusel on teda liituma kutsunud kõik ülejäänud viis riigikogu erakonda, läbirääkimised veel jätkuvad, kuid tema otsuseni võib minna veel kuid. Täpsustavale küsimusele vastates kinnitas, et saanud kutse ka Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt (EKRE).

“Jah, kõik erakonnad on mulle ettepanekuid teinud ja ka jätkuvalt paluvad nad kohtumisi, et ma oma seisukoha kujundaksin ühe või teise erakonna kasuks, ka täna on mitu kohtumist veel ees,” rääkis Sarapuu. “Kohtumised toimuvad kõikide erakondade esindajatega. Alates erakonna juhtidest kuni peasekretärideeni välja,” lisas ta.

“Momendil ma kuulan kõiki ilusti ära, mis on nende arengud, kuhu nemad liiguvad, missugused on nende seisukohad erinevates küsimustes. Päris nii [ei ole], et ma kuskil jookseks, kui mulle midagi lubatakse või midagi – ma ei olegi kunagi küsinud mitte ühtegi kohta, ma ei ole kunagi palunud, et keegi mulle midagi lubaks või annaks – ma pigem vaatan perspektiivi, et mul peaks olema ka motivatsioon mingit tööd teha,” selgitas Sarapuu oma motiive.

Ta jättis siiski vastamata küsimusele, kas ta kaldub opositsiooni või koalitsiooni erakondade poole, öeldes, et pole praegu veel ühtegi seisukohta kujundanud.

Sarapuu tunnistas ka, et ei kiirusta oma otsusega ning selle tegemine võib võtta pigem mitu kuud.

Ta lisas ka, et olles olnud 22 aastat Keskerakonna Järvamaa piirkonna esimees, arutab ta oma otsuse läbi ka sealsete inimestega: “Mulle on väga olulised nende inimeste seisukohad, arvamused. Ja ka mu sõpruskond on välja kujunenud just selle töö pinnalt. Nii et eks me oma kaasteelistega arutame neid küsimusi ja siis ükskord teeme ka otsuse, aga täna mul kuskile kiiret ei ole.”

Ta lükkas ka kategooriliselt tagasi kahtlused, et ootab teda liituma kutsuvatelt erakondadelt paremaid pakkumisi: “Ei, oota, ei oota. Tõesti ei oota. Ei oota mingeid pakkumisi, ma ei ole kunagi seda teinud. Ma olen ikka alati oma tõekspidamistest lähtunud.”

Eesmaa: olen poliitiliselt küll akna all, aga mitte laterna all

Eesmaa ütles, et jagas teiste Keskerakonnast lahkunutega sama vaadet, kuid tuleviku suhtes on tema plaanid erinevad. “Me arvame sama moodi või peaaegu sama moodi selle suhtes, miks me Keskerakonnast ära tulime, aga mida edasi teha –  siin meie teed lähevad mõningal määral lahku. Ma arvaksin isegi nii, et minu elukogemuse ja ka vanusega inimestel selliseid kiireid poolevahetusi ei ole tervislik teha,” kommenteeris ta Tanel Kiige, Jaak Aabi, Ester Karuse ja Andre Hanimägi kiiret liitumist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

Küsimusele, millised erakonnad on teda kutsunud, vastas Eesmaa: “Kõik erakonnad peale ühe, ma ei täpsustaks.”

Oma võimaliku liitumise kohta ütles ta: “Peab natukene mõtteid koguma, tegelema sisekaemusega ja siis vaatame, kuidas edasi. Ma arvan, et ma ei mäleta enam sellist juhust, millal ma mingitele küsimustele läksin esmajoones vastuseid otsima erakondade programmidest või põhikirjadest. Need on kindlasti omamoodi mõjutanud meid kõiki, kes poliitikaga natukene tõsisemalt on tegelenud, kuid kindlasti ei ole see ainus põhjendus, miks ma midagi arvan või millegi poolt hääletan.”

Eesmaa rõhutas, et kavatseb oma edasises tegevuses riigikogus lähtuda oma sisetundest ega kavatse võtta juba ette ei koalitsiooni ega ka opositsiooni toetavat seisukohta.

“Ma kavatsengi hääletada nendel juhtudel positiivselt, et kui ma näen ükskõik millise fraktsiooni esitatud eelnõust kasu ja head mõju Eesti riigile ja rahvale. Ei ole ju nii, ainult kogu aeg on õigus opositsioonil, kuigi väga tõsiselt kogu aeg kritiseeritakse koalitsiooni ja sama peab ütlema ka koalitsiooni kohta, loomulikult teevad ka nemad vigu. Ja iga kord ei ole need mustvalged vastused, kas ainult ja või kindlasti ainult ei. Sageli jäävad need tõed kuhugi nende kahe äärmuse vahepeale ja minu uues positsioonis on oivaline just sellistel puhkudel hääletada nii või jätta hääletamata, kui ma nii arvan,” rääkis Eesmaa.

Küsimusele, kas ta üldse kavatseb mõne erakonnaga liituda või ta jääbki fraktsioonituks saadikuks riigikogu saali akna all, vastas Eesmaa: “Esimene arvamus on tõepoolest, et positsioon mitte kuuluda fraktsioonidesse on minu jaoks uus ja ma kindlasti tahan öelda, et ma olen poliitiliselt akna all, mitte aga laterna all (vihje [poliitilisele] prostitutsioonile – toim.). Nii et ma säilitan iseseisvuse, samas olen alati valmis läbi rääkima kõikide fraktsioonidega konkreetsete ettepanekute, ennekõike ma mõtlen seaduseelnõude ja parandusettepanekute suhtes.”

Samas viitas Eesmaa (sünd. 1946) ka oma vanusele: “Minu vanust arvestades need perspektiivid, et jätkata kindlasti veel pikki aastaid aktiivselt poliitikas, samuti riigikogus… Minu arvamused ja ka võimalused tuleviku jaoks on pisut teiselaadsed, kui näiteks sellistel noortel meestel nagu Tanel Kiik.”

“[Aga] praegu ma olen riigikogu liige ja teen oma tööd kindlasti, kui tervis seda lubab kuni selle koosseisu lõpuni,” kinnitas Eesmaa.

Keskerakonna tulevik sõltub juhtidest

Hinnates Keskerakonna tulevikku, rõhutasid nii Sarapuu kui Eesmaa, et see oleneb suuresti erakonna praeguse esimehe Mihhail Kõlvarti tegevusest. Eesmaa tõi eraldi välja vajaduse taastada eestikeelsete valijate usaldus ning ohjeldada mõne liikme väljaütlemisi.

“Eks kõik oleneb sellest, et millised seisukohad erakonna esimees võtab, kuidas ta oma juhatuse liikmetega ja meeskonnaga kujundab selle, milliseks erakond peaks kujunema ja kuidas ta siis selles suunas liigub, et neid eesmärke täita, mis kõikidele erakonna liikmetele ja piirkondadele sobiks. Ega see lihtne ei ole, aga alati on perspektiiv olemas. Ja ma olen väga õnnelik, kui kõik väga hästi läheks,” rääkis Sarapuu.

Kommenteerides väiteid, et Keskerakonnast võib nüüd saada vene erakond, ütles Sarapuu, et erakonna liikmetest oli juba varem enamus vene emakeelega.

“Minul ei ole vene rahvusest inimeste vastu mitte midagi, neid on kõikides erakondades ja oli ka meil. Ega päris sellele ka apelleerida ei saa, et nüüd on vene erakond, eks meil oli ennegi valdav osa erakonna liikmetest vene rahvusest ja see ei takistanud sugugi mingit koostööd tegemast. Eks aeg on lihtsalt selle sõja valguses muutunud hoopis teistsuguseks ja inimesed on tundlikumad kõikide teemade lahkamisel ja eks sellest ka palju konflikte. Nii et eks ta kipub natuke segama, aga ma arvan, et küll kõik laabub.”

Ka Eesmaa oli Keskerakonna suhtes heatahtlik: “Ma kahtlemata ei taha ennustada ja veel vähem ma tahan parastada. Need on inimesed, kellega me oleme ikkagi aastaid koos töötanud.”

Aga lisas samas: “Ma usun, et nad peaksid tõsiselt oma poliitikat, ennekõike aga retoorikad ja teatud inimeste teatud väljaütlemised ja lausungid üle vaatama, et mitte öelda nendest loobuma. Siis ma usun, et tekib ka eestikeelsetel, valijatel jälle suurem usk sellesse erakonda. Venekeelsete valijate usk on olnud siiamaani uskumatult suur. /—/ Praegu on eestikeelsete valijate usk Keskerakonda tugevasti kahanenud ja mitte ainult viimastel kuudel. Nii et sellest kahtlemata praegune Keskerakond peab tegema omad järeldused. Õnneks on järgmiste valimisteni veel aega ja neid krookeid ja uusi lahendusi on siiski aega läbi mõelda.”

Eesmaa valiti märtsis riigikokku viiendat koosseisu järjest. Ta on Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees ja riigikaitsekomisjoni liige. Eesmaa astus Keskerakonda 2003. aastal ja on olnud ka erakonna aseesimees.

Sarapuu on kolmandat koosseisu riigikogu liige ning ta on olnud ka Keskerakonna fraktsiooni esimees. Praegu on ta riigikogu rahanduskomisjoni liige. Sarapuu astus Keskerakonda 2002. aastal.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Sarapuu ja Eesmaa otsus mitte kiirustada mõne erakonnaga liitumisega näitab nende põhjalikkust ja läbimõeldud lähenemist poliitilistele otsustele. See annab neile võimaluse kaaluda erinevaid võimalusi ning leida enda jaoks kõige sobivam suund. See otsus võib samuti anda neile suurema sõltumatuse ja võimaluse tegutseda oma veendumuste kohaselt. Lõppkokkuvõttes võib see tugevdada nende rolli Eesti poliitikas ning aidata kaasa mitmekesisema ja tasakaalustatuma poliitilise keskkonna loomisele.