Sanktsioonide tõttu ei võta India enam vastu Sovcomfloti tarnitavat naftat | Välismaa

Eesti on viimastel aastatel olnud pealtnäha kauge kõrvalvaataja, kui rahvusvahelised sanktsioonid ja poliitilised pinged on mõjutanud maailma naftatarnijaid. Viimane suurem areng selles osas on seotud Indiaga, kes on otsustanud loobuda Sovcomfloti naftatarnetest, järgides selliselt rahvusvahelisi piiranguid. See otsus võib mõjutada ka Eesti kui osa Euroopa Liidust ning tõestab, kuidas kaugel asuvad poliitilised sündmused võivad omada mõju meie igapäevaelule.

Kõik India rafineerimistehased on loobunud Vene nafta vastuvõtmisest, mida veab Vene riigi omandis ettevõte Sovcomflot. Muutuse põhjuseks on veebruaris Sovcomfloti suhtes sanktsioonide kehtestamine USA rahandusministeeriumi poolt.

Nii era- kui riigi omandis India rafineerimistehased ei võta enam vastu Sovcomflotile kuuluvate või sellega seotud tankeritega tarnitavat naftat, ütlesid Bloombergile asjaga kursis olevad inimesed.

India rafineerimistehased uurivad põhjalikult iga tankeri omanikke, et vältida sanktsioonide alla sattunud vedajatelt nafta tarnimist. Põhjuseks on kartus sattud teiseste sanktsioonide alla, mis rakenduvad nendele ettevõtetele, mis teevad koostööd sanktsioonide all olevate ettevõtete või inimestega.

Kui eelmisel nädalal astus sellist sammu India suurim erakätes olev rafineerimistehaste omanik Reliance Industries, siis praeguseks on sellega liitunud kõik teised rafineerimistehased, kaasa arvatud riigi omandis Indian Oilile kuuluvad tehased.

Veebruaris kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid Sovcomfloti suhtes, samuti tehti kindlaks 14 tankerit, mida ettevõte opereerib.

Alates eelmise aasta oktoobrist on USA ja teised G7 riigid parandanud järelevalvet Vene naftale kehtestatud hinnalae rikkumise üle. Karmima järelevalve osana hakati kehtestama sanktsioonid konkreetsete rikkujatest ettevõtete ja laevade suhtes.

India koos Hiinaga on olnud üks suuremaid Vene nafta ostjaid pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 24. veebruaril 2022. USA sanktsioonid pärsivad Vene naftaga kauplemist rahvusvahelistel turgudel ning motiveerivad rafineerimistehaseid ostma toornaftat mujalt.

Sovcomflot teatas sel nädalal, et sanktsioonid avaldavad survet selle tegevusele. Ettevõtte raskused tähendavad seda, et Venemaal jääb vähem tankereid oma nafta ekspordiks, mis vähendab Vene naftale rakenduvat allahindlust, et korvata suuremaid tarnekulusid, ütlesid asjaga kursis olevad isikud.

Kui Vene naftat müüdi vahetult pärast täiemahulise sissetungi algust lausa 30 dollarit odavamalt kui võrreldavat mujalt pärit naftat, siis allahindlus India ostjatele on praeguseks vähenenud kahe kuni nelja dollarini. Siiski impordib India prognooside järgi märtsis 1,8 miljonit barrelit Vene naftat, mis on kõrgeim tase alates juulist.

Märtsis on Sovcomflot seni eksportinud 1,5 miljonit barrelit naftat, mis on oluliselt vähem kui 4,4 miljonit barrelit jaanuaris ja 4,7 miljonit barrelit veebruaris, näitavad Bloombergi kogutud laevandusandmed. Lõplik kogus võib veel tõusta, sest kõik ettevõtte laevad pole veel avalikustanud sihtkohta, kuhu nad suunduvad.

Neljapäeval kirjutas Bloomberg, et ka Vene energiakandjate eksport Hiinasse on langemas. Nii langes Vene söe import Hiinasse veebruaris aastases võrdluses 22 protsenti. Põhjuseks aga pole seekord sanktsioonid, vaid Pekingi otsus taastada imporditollid Vene söele kodumaiste söekavenduste konkurentsi eest kaitsmise eesmärgiks. Austraalia ja Indoneesia söele sellised piirangud ei laiene, mistõttu kasvas söe koguimport Hiinasse.

Lõpetuseks võib öelda, et India otsus mitte võtta vastu Sovcomfloti tarnitavat naftat sanktsioonide tõttu näitab riigi pühendumust rahvusvaheliste reeglite ja standardite järgimisele. See samm illustreerib ka India soovi säilitada head suhted teiste riikide ja organisatsioonidega ning vältida konflikte, mis võivad tekkida sanktsioonide eiramisest. Samuti rõhutab see India vastutustundlikku suhtumist keskkonda, kuna Sovcomfloti naftatarned on seotud mitmete keskkonnaprobleemidega. Sellega järgib India maailma üldist suundumust kestlikuma ja vastutustundlikuma energiapolitika suunas.