Sander Ollino: tuumaenergia kui odavama elektri roheline lahendus | Arvamus

2303739h425ct24

Tere tulemast! Sander Ollino, tunnustatud tuumaenergia ekspert, väidab, et tuumaenergia võiks olla odavam ja keskkonnasõbralikum alternatiiv traditsioonilistele energiaallikatele nagu söe- või gaasielekter. Tema arvamusartikkel kutsub meid kaaluma tuumaenergia potentsiaali Eesti energiasektoris ning mõtlema uutele lahendustele keskkonnasõbraliku elektri tootmiseks. Kas tuumaenergia võiks olla vastus meie energia vajadustele tulevikus? Tutvume Ollino argumentidega ja kaalume, kas tuumaenergia võiks olla rohelisem valik elektri tootmisel.

Tuumaenergiale üleminek võimaldaks lisaks puhtamale energiale pakkuda ka tarbijale soodsamaid energiahindu, kirjutab Sander Ollino.

Eestis on viimastel aastatel palju räägitud vajadusest põlevkivienergeetikalt üle minna jätkusuutlikumale ja puhtamale alternatiivile. Variante on arutatud mitmeid, kuid valima peaks just tuumaenergeetika. See üleminek võimaldab tulevikus praegustes kogustes elektrit edasi kasutada, seejuures õhku kordades vähem saastades.

Ka 2023. aasta lõpus avaldatud aruandes soovitab riikliku tuumaenergia töörühm Eestisse tuumajaama rajada ja seda suuresti põhjusel, et see toetaks kliimaeesmärkide saavutamist tulevikus1. Lisaks oleks tavatarbijale elektrihind ka märgatavalt soodsam.

Eesti peab vähendama oma suurt CO2 emissiooni kWh kohta. See tähendaks, et sama elektrikoguse tootmisel paisatakse õhku senisest tunduvalt vähem süsihappegaasi. 2022. aasta andmetel on CO2 emissioon ühe Eestis toodetud kWh kohta 658 grammi. Sellesse keskmisesse on juba sisse arvestatud ka väikese saastehulgaga tootmisviiside abil saadud elekter (näiteks päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid)2. Just põlevkivil põhineva elektri tootmise tõttu olemegi Euroopas üks suuremaid CO2-ga õhusaastajaid inimese kohta2.

Nimetatud 2022. aastal tarbiti maailmapanga andmetel Eestis elaniku kohta 7022 kWh elektrienergiat3. Niisiis vabanes ühe inimese tarbitud elektrikoguse tootmiseks neli tonni ja 620 kilogrammi süsihappegaasi. Just see sama CO2, mis Eestis tekib peamiselt energia tootmisel, on aga teatavasti peamine kliimasoojenemise põhjustaja. Seega peame Eesti CO2 jalajälje ja kliimat soojendava mõju vähendamiseks oma energia tootmise palju puhtamaks saama.

Loe rohkem:  Jüri Ratas: valitsus tõstab kriisis makse ja külvab segadust | Arvamus

Nõustun Betty Abeliga, kes kirjutas4, et Eesti vajab praegusest puhtamat energiat, et mitte keskkonda liialt koormata. Nagu ta ka välja toob, on hea võimalus vähendada oma elektritarbimise CO2 jalajälge, kui minna põlevkivienergeetikalt üle tuumaenergiale.

Tuumaenergialgi on oma saaste, kuid näiteks Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee hinnangul on selle CO2 emissioon 5–22 grammi CO2 ühe kWh elektrienergia kohta5. Nimetatud saastenumbritesse on juba sisse arvestatud tuumajaama ehitus, kaevandamine ja jäätmete hoiustamine. See tähendab, et muudatusega saaks Eesti kontekstis elektri tootmine muutuda 30 kuni 132 korda puhtamaks.

Kuigi reaalset saastemäära keegi täpselt ette ei tea, on selge, et tuumaenergiale üle minnes oleks võimalik Eesti energiatootmist kümneid kordi puhtamaks teha.

Lisaks CO2 emissioonile on väga oluline elektrihind. Tuumaenergiale üleminek pakub odavamat elektrihinda kui põlevkivienergia puhtamaks tegemine. Tuumaenergia täpset hinda küll keegi enne jaama valmimist ja tootmise algust öelda ei oska, kuid seda on püütud kalkuleerida.

Ühe arvutuse järgi peaks Eestis tuule ja tuumaenergia kombineerimisel hind jääma vahemikku 68–150€/MWh ning mediaanhinnaks hinnatakse 103€/MWh6 . Kui lisada hinnale CO2 kinnipüüdmise ja hoiustamise seadmete tasud, oleks põlevkivist toodetud elektri hind vahemikus 91–163€/MWh ning mediaanhind hinnanguliselt 118€/MWh6.

Nende mediaanhindade põhjal oleks tuuma- ja tuuleenergia koos kasutamine tarbijale umbes 13 protsenti odavam kui põlevkivienergeetika puhtamaks tegemine (ei ole arvestatud võrgutasusid). Konkreetselt tuumaenergia hinnaks Eestis prognoosis Fermi Energia aga veelgi madalama 78€/MWh6 (seda küll reaktori puhul mida nad ise rajada soovivad). See hind on kolm korda odavam 2022. aasta aritmeetilisest keskmisest elektrihinnast (241€/MWh, arvutatud veebilehe 220Energia7 põhjal). Niisiis võidaks tavatarbija märgatavalt.

Lootust, et tuumaenergia kasutusele võtmine tooks alla ka hinnad, suurendab asjaolu, et Prantsusmaal on tuumaenergia tootmiskuludeks umbes 60€/MWh8, mis on selgelt madalam Eesti 2022. aasta keskmisest hinnatasemest. Eestile sama number ei kehti, sest Prantsusmaal kasutatavad reaktorid erinevad neist, mida plaanitakse Eestisse rajada. Siiski võimaldaks tuumaenergiale üleminek lisaks puhtamale energiale pakkuda ka soodsamaid hindu tarbijale.

Loe rohkem:  Tiit Land: kõrghariduse rahastamise kasv ei ole kärbitav lisaraha | Arvamus

Seega oleks tuumaenergiale üleminek kogu Eestile kasulik, kuna jätaks õhku paiskamata miljonitesse tonnidesse ulatuva põlevkivienergeetikaga kaasneva CO2-heite, tagades nii kordades puhtama elektri. Samuti võimaldaks see pakkuda Eesti inimestele 2022. aasta hinnatasemest odavamat elektrit.

Kommentaar valmis Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala aine “Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus” argumenteeriva teksti kirjutamise ülesande raames. Juhendasid Eleriin Miilman ja Ilona Tragel

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sander Ollino arvamus tuumaenergia odavamast ja rohelisemast alternatiivist elektrienergia tootmisel tekitab erinevaid emotsioone ja arvamusi. Kuigi tuumaenergia võib olla tõhus viis süsinikdioksiidi heitmete vähendamiseks, on kahtlusi selle ohutuse ja keskkonnamõjude osas. Oluline on ka teadvustada, et Eesti on seatud eesmärk vähendada oma süsihappegaasi heitmeid ning seetõttu tuleks kaaluda erinevaid alternatiive, sealhulgas taastuvenergiat. Lõplik valik sellest, milline energiaallikas on kõige jätkusuutlikum ja keskkonnasõbralikum, peaks põhinema põhjalikul analüüsil ning kaasates erinevaid eksperte ja huvigruppe.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga