Salm: täna vahetut sõjalist ohtu Eestile ei ole | Välismaa

Tänapäeval on maailm silmitsi mitmete ohtudega, kuid õnneks ei pea Eesti hetkel silmitsi seisma otseste sõjaliste ohtudega. See on oluline teadmine, kuid samas ei tohiks me unustada, et stabiilsus on habras ning rahu võib kahjuks igal hetkel katkeda. Seega tuleb alati olla valmis ning jälgida kõiki välismaa sündmusi, mis võivad mõjutada meie riigi turvalisust. Eesti peaks jääma valvas ning valmistuma igaks võimalikuks ohuks tulevikus.

“Täna vahetut sõjalist ohtu Eesti vastu ei ole. Me arendame Eesti kaitsevõimet kiirmarsil. Kõik need rahastusotsused, mis kaks aastat tagasi sai tehtud, hakkavad nüüd materialiseeruma. Need relvad, varustus ja laskemoon hakkavad Eestisse jõudma. Eesti kaitsevägi on 50 protsenti suurem kui ta oli kaks aastat tagasi. Meil on Eestis kohal liitlased ja me tegutseme selle eesmärgi nimel, et Eesti oleks turvaline koht, kus elada,” ütles Kusti Salm igareedesel kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

“Kui ma võtan selle lause, mille just ütlesin, et “täna vahetut sõjalist ohtu Eesti vastu ei ole” ja kui eemaldan sõnad “täna”, “vahetu” ja “sõjaline” siis loomulikult see lause muutub nonsenssiks. Vene Föderatsiooni kallaletung Ukrainale on Eesti jaoks eksistentsiaalne oht ja täpselt sellisena peamegi seda nägema,” sõnas Salm.

“On loomulikult asju, mis on selle kahe aasta jooksul läinud hästi. Ukrainlased on demonstreerinud üliinimlikku vaprust, armastust oma riigi ja vabaduse vastu, sõjakavalust. Kõik 51 liitlast Ramsteini koalitsioonis on näidanud üles ühtsust, mis paljudele oleks enne sõda olnud uskumatu. On antud ka palju sõjalist abi – sellega on olnud hästi,” lausus Salm.

“Samal ajal paraku Ukraina sõda veel võitnud ei ole. Nii-öelda tagavaate peegli kaudu me kiirteel kihutavat autot juhtida ei saa. Venemaa on selle sõja surunud kurnamissõja mänguplatsile. See on olnud nende huvi. Nad on veendunud, et on selles tugevad. Nad on veendunud, et suudavad läänt veenda, et suudavad kannatada rohkem, suuremaid kaotuseid taluda. Et suudavad selle sõja määrida laiali kõikidesse muudesse eluvaldkondadesse ja istutada läänele pähe mõte, et võib-olla oleks mõttekam sõda ära lõpetada,” sõnas Salm.

“Isiklikult arvan, et Venemaa on veendunud, et nende strateegia töötab, et nad liiguvad võidu suunas. Nüüd öeldes seda lauset niimoodi, et selle lause alus on “Venemaa”, siis see ei tundugi eriti hull, sest “mis nad ikka seal oma hulludes peades mõtlevad”. Selle lause teine pool on täpselt sama tõsi. Mis tähendab, et on võimalik, et Ukraina kaotab selle sõja. See on lause, mida on oluliselt keerukam ja raskem välja hääldada. Seda tähtsam on see, et me seda ütleks. Sest perspektiiv, et Ukraina võib selle sõja kaotada, on Eesti julgeolekule, Euroopa julgeolekule ja NATO julgeolekule absoluutselt katastroofiline,” ütles Salm.

“Olen välismeedias viimasel ajal sellest palju rääkinud ja kasutanud väljendit, et enne, kui asjad lähevad paremaks, lähevad need tavaliselt halvemaks. Aga Eesti inimesed on otsekohasemad ja võib-olla natuke realistlikuma suhtumisega Ukraina sõjasse. Päriselt on asi niimoodi, et enne kui asi läheb paremaks, lähevad asjad halvemaks. Siis nad lähevad veel halvemaks. Ja siis nad lähevad järsult täiesti hulluks. Ja alles siis lähevad vaikselt paremuse poole. Täna me oleme kuskil halva ja halvemaks minemise vahepeal,” lausus Salm.

Salmi sõnul on Ukrainal katastroofiline laskemoona puudus. “Iga päevaga läheb see hullemaks. Tänane seis on selline, et kõikides suurtükkidest, mis Ukrainale on antud, üks kolmandik on kasutuses. Päevanorm ühe suurtüki kohta on kuus kuni kaheksa mürsku. See on täielik näljapajuk, kui me räägime sõja võitmisest. Venemaal on suur tuleülekaal. Neil on kordades rohkem suurtükke ning kümnetes kordades rohkem laskemoona,” sõnas Salm.

“Lahinguväljal tähendab see, et paljuski tänu liitlaste abile, liitlaste luurele ja sihtmärgistamisele, on Ukrainal olnud võimalik oma suurtükid üle 1000-kilomeetrise rinde peale laiali jaotada. Ja see on võimaldanud omakorda jätta osad rindelõigud suhteliselt tühjaks, kuna neid on võimalik katta suurtükitulega,” ütles Salm.

“Laskemoonavarud vähenevad ja Venemaa teab seda väga täpselt. Just sinna, kus valutab kõige rohkem, nad oma näpu torkavad. See sunnib ukrainlasi keskenduma oma tule kõige kriitilisematesse kohtadesse, mis omakorda jätab teatud rindelõigud tühjaks. Rindelõike loomulikult tühjaks jätta ei saa. Tehnoloogia puudumist tuleb kompenseerida inimestega – sõduritega, kellega ukrainlastel on niikuinii raske,” sõnas Salm.

“Kiirkorras ja suures mahus sõdurite juurde värbamine tähendab, et väljaõpe on mittepiisav. Võib-olla ka motivatsioon on mittepiisav. See toob kaasa veel suuremaid inimkaotusi, mis omakorda toob kaasa riski, et ka territoriaalsed järeleandmised saavad olema suuremad. See lisab hagu alla Venemaa kurnamissõja võiduteooriale,” ütles Salm.

“Küsimus – mis lääneliitlastel on, et nad ei saa laskemoonaga aidata? Siin on põhjuseid terve rida, on tööstuslikke, logistilisi ja nii edasi, neile ma ei keskendu. Täna ei ole Ramsteini koalitsioonis ühtegi riigijuhti, kes ei oleks välja öelnud Ukraina toetamise vajalikkuse ning sellest pikalt-laialt rääkinud, kõnet pidanud või teinud president Zelenskiga selfit. Poliitilist tahet on küll ja veel. Mida ei ole, on suutlikkus. Suutlikkust raha piisavalt palju lauale panna, et Ukraina selle sõja võidaks,” lausus Salm.

Salmi sõnul ei ole põhjust muretseda Euroopa ja USA vaheliste suhete pärast. “Euroopa ning USA suhted on oluliselt sügavamad ning vastastikused huvid on niivõrd suured, et transatlantilise julgeolekuga ei juhtu midagi,” ütles Salm.

Salm ütles, et kui USA ei soovi Ukraina võitu rahastada, peab seda tegema Euroopa. “Ja kui Euroopa mingisugusel põhjusel ei soovi, siis peame seda tegema meie. Nii lihtne see ongi. Ja seda see eksistentsiaalne oht meile tähendab,” ütles Salm.

Salm tõi võrdluse ajaloost. “Teises maailmasõjas läks kolm aastat aega, enne kui Briti ning USA liidrid tulid kokku ning esimest korda ütlesid välja, et Natsi-Saksamaa peab selle sõja kaotama. Kolm aastat läks selleks,” sõnas Salm. Tema sõnul oli oluline, et nädala alguses kogunesid 21 riigijuhti Pariisis ning ütlesid kollektiivselt välja, et Ukraina peab selle sõja võitma. “See on oluline sõnum ning oluline areng. Miski ei lähe enne paremaks, kui me ei ole seda eesmärki sõnastanud.”

Salmi ütles, et kaitseministeeriumi koduleheküljel on võimalik tutvuda Eesti poolt välja töötatud Ukraina võidustrateegiaga. “Kõige olulisem sõnum selles strateegias on see, et kui Ramsteini koalitsiooni riigid investeeriksid Ukraina sõjalisse abisse 0,25 protsenti oma SKT-st aastas, siis Ukraina võidab selle sõja,” sõnas Salm.

“0,25 protsenti sõjalist abi tähendab kokku 120 miljardit eurot. Selle eest saab osta piisavalt laskemoona ja relvastust, et Ukraina selle sõja võidaks. See on asi, mida kõik riigid saavad endale lubada. See on väike hind, et saada üle selle põlvkonna kõige suuremat strateegilisest probleemist, mis meid ähvardab,” ütles Salm. Ta lisas, et Eesti algatusega on mitmed riigid kaasa tulnud.

Salmi sõnul on üks lahendus Ukraina toetamiseks kaitsevõlakirjad. “Selge on see, et Euroopa peab võtma Ukraina toetamises suurema, tugevama ja agressiivsema rolli. Näitama tugevamat eeskuju. Eesti peaminister juba sügisel tuli välja algatusega, et Euroopa peaks selleks puhuks välja andma vähemalt 100 miljardi euro eest kaitsevõlakirju. Hea uudis on see, et selle ideega on pardal kõik Euroopa Liidu juhid. Me liigume sinnapoole, et see raha lõpuks leitakse padja alt üles,” sõnas Salm.

Salmi sõnul oleks Euroopa riikide lubaduste täitmisel Ukrainal võimalik 2025. aasta alguseks tuleülekaal saavutada.

“Kokkuvõttes – Euroopa Liidu võlakirjad, 0,25 protsenti ja laskemoon, ning Ukraina võidab selle sõja,” ütles Salm.

“Tahan tänada eesti inimesi, ajakirjandust, ettevõtteid, reservväelasi ja kaitseliitlasi selle eest, et te olete riigikaitset nii palju toetanud. See on väga oluline, sest seda pingelist tööd on lihtsam teha kui tajume toetust. Suur aitäh selle eest!,” sõnas Salm.

Eesti kaitsevägi, relvastus, laskemoonavarud, kaitsetahe, olukord liitlastega, NATO-ga pole Salmi sõnul kunagi olnud nii kõrgel tasemel kui täna.

Salmi sõnul on väärarusaam, et riigikaitsekulud on põhjustanud valitsussektori puudujäägi. “Kui võrdleme 2023. aasta riigieelarvet ning kaitsekulutusi 2024. aastaga, siis 17 protsenti valitsussektori puudujäägist puudutab riigikaitsekulusid. Ehk on faktiliselt ebatäpne öelda, et kaitsekulud on kuidagi selle puudujäägi põhjustanud,” ütles Salm.

“Oleme seda ka enne öelnud – peame tegema veel umbes 1,6 miljardi euro eest investeeringuid laskemoona varudesse. Sellega saame tasemele, et kokku lepitud NATO plaane täita,” sõnas Salm.

“Peame ise ka muutuma paremaks riigikaitsest rääkimisel. See ei saa olla ainult ohu ja riskide põhine. See peab olema valdkond, millega on seotud ka põnevus, kasv, võimalused ja areng,” ütles Salm.

“Üks selleks on kaitsetööstus. Me näeme, et lisainvesteeringute toel oleks kaitsetööstus üks valdkond, kus me saaksime pardale võtta kõik Ukrainas tehtud tehnoloogilised arendused, panna need kokku Eesti start-upi kultuuriga, tehnoloogiameelsusega ja innovaatilisusega. Eesti kuvandiga, et siin tehakse innovaatilisi ning tulevikku suunatud asju. Teha riigikaitse läbi selle tugevamaks ning meelitada siia välisettevõtteid. Teha sellest järgmine eesti majanduse mootor,” sõnas Salm.

Pressikonverentsil tänas Salm ajakirjanikke panuse eest Ukraina sõja kajastamisel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti praegune julgeolek oleneb mitmest erinevast tegurist ning vahetut sõjalist ohtu hetkel ei ole. Siiski tuleb olla valmis erinevateks ohtudeks ning jätkata tihedat koostööd liitlastega, et tagada riigi julgeolek ja kaitsevõimekus. Oluline on pidevalt jälgida rahvusvahelise julgeoleku olukorda ning vajadusel teha vajalikke muudatusi oma kaitsepoliitikas, et tagada Eesti elanike turvalisus ja heaolu.