Eestis on viimastel aastatel märgatud Saksamaa suurenevat elektri netoimporti, olles esmakordselt läbi aastate suurim importija. Selle arengu taga on mitmed tegurid, sealhulgas Saksamaa rohelise energia poliitika toetus ja tuumaenergia välja lülitamine. See muudatus on loonud olukorra, kus Saksamaa elektrienergia jõuab järjest enam ka Eesti tarbijateni. Kuid millised võivad olla selle muutuse mõjud ja tagajärjed Eesti energiamajandusele ning tarbijatele, on küsimus, mis vajab lähemat uurimist.
Saksamaa importis 2023. aastal rohkem elektrit kui eksportis, kuigi alates 2006. aastast alates oli Saksamaa elektri netoeksportija. Muutuse põhjuseks on odava välismaise elektri import ja riigi viimaste tuumajaamade sulgemine.
Kokku maksis Saksamaa imporditud elektri eest 5,7 miljardit eurot, samas kui elektri eksporti eest teenis Berliin 3,5 miljardit eurot. Seega kokku importis Saksamaa elektrit 2,29 miljardi euro eest rohkem kui eksportis, kirjutas esmaspäeval Saksa ajaleht Augsburger Allgemeine Zeitung.
Kuni 2006. aastani ulatuvate andmete järgi polnud Saksamaa kunagi elektri netoimportija.
Saksamaa föderaalse võrguameti (Bundesnetzagentur) teatel importis Saksamaa aastaga 54 teravatt-tundi elektrit, mis moodustas 11 protsenti siseriiklikust elektritarbimisest. Samas eksportis Saksamaa elektrit 42 teravatt-tundi väärtuses.
Amet lisas, et elektri impordi kasv naaberriikidest vähendas elektrihindu Saksamaal ning riigil on piisavalt tootmisvõimet oma elektrinõudluse katmiseks.
“Kui elektrit imporditi, siis see juhtus seetõttu, et elekter oli välismaal odavam,” ütles ameti pressiesindaja ajalehele.
Saksamaa sulges märtsis oma kolm viimast tuumaelektrijaama, pannes lõpu riigis kuus aastakümmet kestnud tuumaenergia tootmisele.
Elektri impordi kasv aitas vähendada ka Saksa söeelektrijaamade kasutust ja kasvuhoonegaaside heitmeid. Saksamaa loodab vähendada kasvuhoonegaaside heitmed 65 protsendi võrra 2030. aastaks ning saavutada kliimaneutraalsuse 2045. aastaks.
Saksamaa saamine esmakordselt suureks elektri netoimportijaks läbi aastate on oluline märk nende püüdlustes üleminekule taastuvenergiale. See näitab nende järjest suurenevat sõltuvust teistest riikidest, samas rõhutades vajadust investeerida rohkem omaenda taastuvenergiasse. See võib olla ka tõukejõuks teistele riikidele, et võtta rohkem meetmeid jätkusuutliku energiasektori arendamiseks. Oluline on, et riigid koostööd tehes saavad jõuda ühise eesmärgini – puhta ja keskkonnasõbraliku energiatootmise poole.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus