Eksperdid: suure tõenäosusega demokraadid uut presidendikandidaati ei leia | Välismaa

Tere tulemast Eestisse, kus poliitiline maastik on pidevas muutumises. Viimased uudised näitavad, et eksperdid kahtlevad uue presidendikandidaadi leidmises, kuna sedavõrd suure tõenäosusega demokraadid seda ei toeta. See teema on tekitanud palju kõneainet nii kohalikus kui ka välismaises meedias. Olles tunnistajaks sellele dünaamilisele poliitilisele olukorrale, on oluline mõista selle mõju riigi tulevikule. Uudis on tekitanud elevust ning pakub põnevat vaatenurka Eesti poliitikasündmustele.

USA president Joe Biden on praegu 81-aastane ning tema kõrge iga ja vanus tekitavad riigis üha rohkem küsimusi. Eelmisel nädalal avaldas eriprokurör raporti, milles kirjeldati Bidenit kui kehva mäluga eakat meest, eksperdid siiski leiavad, et demokraatidel tuleb leppida praeguse kandidaadiga.

Pühapäeval avaldatud küsitlus näitas, et lausa 86 protsenti USA valijatest leiab, et Joe Biden on liiga vana, et taas ametisse kandideerida. Eksperdid siiski leiavad, et demokraatidel on keeruline Bidenist loobuda. Bideni selja taga seisab ka Demokraatide Rahvuskomitee (DNC). 

Kui demokraadid soovivad nüüd üles seada veel ühe tõsiselt võetava kandidaadi, siis paljudes osariikides ei saa ta isegi eelvalimistel osaleda, kuna tema nime ei lisataks sedelile. Kõik reeglimuudatused peab aga heaks kiitma DNC, vahendas The Telegraph. 

“Pole ühtegi mehhanismi, mis võiks teda välja suruda. See (loobumine) saaks olla ainult vabatahtlik,” selgitas  Saint Anselmi kolledži politoloogiaprofessor Christopher Galdieri.

“Kui ta peaks kõrvale jääma, siis kõik sõltub selle ajastamisest. Kui see toimub pärast eelvalimisi, siis kui kõik delegaadid on selgunud, siis langetavad nad uue kandidaadi osas otsuse konvendil. See oleks tagasiminek 19. sajandisse, kus nominatsioon võideldi välja põrandal,” lisas Galdieri. 

Kui Biden siiski otsustab ise, et ei osale presidendivalimistel, siis ta peaks järgima Lyndon Johnsoni eeskuju. Ebapopulaarne Johnson teatas eelvalimiste ajal, et ei taotle teist ametiaega. Seejärel teatas Robert F. Kennedy, et kandideerib USA presidendiks, Kennedy taha kogunes kohe ka partei pealiin. 

Kuigi otsus jääb lõplikult parlamenti, näitavad eksperdid, et uue presidendikandidaadi leidmine Eestile võib osutuda keeruliseks. See võib tekitada pingeid poliitilises maastikus ning kahtlusi demokraatia toimimises. Kuid samas annab see ka võimaluse läbi vaadata seniseid valimisprotsesse ning kaaluda uusi lähenemisviise tulevaste kandidaatide valimisel. Oluline on, et poliitilised jõud leiaksid ühise keele ja lahenduse, mis tagaks stabiilse ja usaldusväärse presidendivalimise protsessi tulevikus.