Saksa sarivaktsineerija tegi koroona vastu 217 kaitsesüsti | Tervis

Terviseamet avastas, et Saksa meditsiinitöötaja on teinud Eestis 217 kaitsesüsti koroonaviiruse vastu ilma ametliku volituseta. See skandaalne juhtum on tõstatanud palju küsimusi vaktsineerimise eetilisuse ja seaduslikkuse kohta. Kuidas selline pettus sai üldse toimuda? Kas tegemist oli üksiku juhtumiga või on veelgi rohkem vaktsiinidega manipuleeritud? Need skandaalid panevad muretsema Eesti inimeste tervise ja vaktsineerimisprotsessi usaldusväärsuse pärast.

Saksa mees lasi endale vabatahtlikult 29 kuu jooksul teha 217 koroonavaktsiini kaitsesüsti. Sarivaktsineerija sattus teadlaste huviorbiiti, kui kohalik ringkonnaprokoratuur kahtlustas teda vaktsiinipasside müügis vaktsineerimata inimestele.

Enda sõnul ei tekkinud kümneid kordi koroonaviiruse vastu vaktsineeritud mehel mingeid kõrvaltoimeid. Samuti ei leidnud meest põhjalikumalt uurinud arstiteadlased märke, et ta oleks kunagi koroonat põhjustava viirusega nakatunud, vahendab The Guardian.

Arstid nimetavad Magdeburgist pärit 62-aastast meest hüpervaktsineerituks. Mehe enda väitel lasi ta teha niivõrd palju kaitsesüste isiklikel põhjustel, sedastavad teda uurinud Erlangen-Nürnbergi Ülikooli teadlased ajakirjas Lancet Infectious Diseases.

Ajakirja Spiegel andmetel algatati mehe vastu aga tema vaktsiiniralli tõttu kriminaaluurimine. Meest kahtlustatakse pettuses: kahtlustatavasti müüs ta vaktsiinipasse vaktsineerimisest keeldunud inimestele.

Pettus või mitte?

Uuringuga seotud esialgsed ja napisõnalised uudised andsid alust kuulujuttudele. Kahtlustati, et mees kannatas kas paranoilise terviseärevuse või kinnisidee all või oli ise patsientidele kaitsesüste tegev arst. Tõstatus ka küsimus, kas mees maksis kõik süstid ise kinni või laskis ta neid teha riikliku tervishoiusüsteemi kulul.

Hilisemad teated kinnitasid, et mehe suhtes algatati kriminaalmenetlus. Teda süüdistati ohtrate kaitsesüstide tegemises sertifitseeritud vaktsiinipasside saamise eesmärgil. Samuti süüdistati teda sel moel omandatud passide edasimüügis pandeemia kõrghetkedel kaitsesüstist keeldunud inimestele.

Magdeburgi prokurör algatas mehe suhtes eeluurimise, kus teda süüdistati pettuses. Siiski kinnitasid võimud teadlastele, et ühtki ametlikku karistust mehele ei määratud. 

Mees ise oli uuringust huvitatud

Teadlased võtsid mehega ühendust peale juhtumit kirjeldava ajaleheloo lugemist. Mees võttis nende pakkumise vastu ja lubas töörühmal uurida, kuidas tema keha suurele hulgale kaitsesüstidele reageeris. Uuringu tarbeks tegid uurijad mehele ka väidetavalt 217. kaitsesüsti.

Töörühma sõnul on nad näinud ametlikku kinnitust 134 kaitsesüsti kohta. Meest oli vaktsineeritud kaheksa erineva vaktsiiniga, sealhulgas erinevate mRNA-vaktsiinidega. Ühtlasi heitsid teadlased pilgu nii mehe varasematele aastate jooksul antud vereproovidele kui ka uuematele, täiendavate vaktsiinidooside saamiseks antud proovidele.

Uuringu ühe autori Kilian Schoberi sõnul ei põhjustanud niinimetatud hüpervaktsineeritus mehel mingeid silmnähtavaid kõrvalmõjusid. Sellest järeldub arsti sõnul, et vaktsiinide mõju inimese kehale on üldiselt tagasihoidlik.

Töörühm leidis muu hulgas, et mehe immuunsüsteem oli täiesti töökorras. Võrreldes kolm vaktsiinidoosi saanud inimestega oli mehe kehas teatud SARS-CoV-2-vastaseid antikehi ja immuunrakke märksa rohkem.

Täiendavates katsetes ilmnes, et mehe immuunsüsteem osutas tavapärast vastupanu ka muude viiruste vastu. Töörühma sõnul tõestas see, et järjepanu uute vaktsiinis võõrkehadega tegelemine ei koormanud mehe immuunsüsteemi üle.

Nõnda osutavad nad, et vaatamata oma väärtegudele andis mees panuse üldsuse hüvanguks ja näitas, et inimkeha talub üldiselt koroonavaktsiine hästi. Samas panevad nad teistele inimestele südamele mitte mehest eeskuju võtta. Ülemäärane kaitsepookimine pole endiselt soovitatav ja võib töörühma sõnul siiski kaasa tuua soovimatuid kõrvalmõjusid. Teisisõnu ei saa ühe mehe vaktsiinitaluvust üle kanda kogu elanikkonnale.

Uuringuga mitte seotud Euroopa immunoloogia ekspertkogude liidu presidendi Andreas Radbuchi sõnul ei suurenda hüpervaktsineerimine inimese kaitsevõimet üle immunoloogilise mälu küllastumispunkti. 

Tema sõnul imendub vaktsiin kehas enne, kui antikehad jõuavad käima lükata immuunvastuse. Kui antikehade hulk ületab teatud piiri, lakkab immuunsüsteem a uusi antikehi tootmast. Radbuchi sõnul ei saa piisava antikehade hulgaga inimese kaitset suurendada ükski täiendav kaitsesüst.

Saksamaa vaktsineerimiskomisjon Stiko märgib ametlikus soovituses, et inimene omandab SARS-CoV-2 vastu suhtelise immuunsuse peale seda, kui on viirusega kokku puutunud vähemalt kolm korda. Näiteks võib inimene olla saanud ühe kaitsesüsti ja kaks korda nakkuse või vastupidi. Saksamaal loetakse koroonahaiguse riskirühmaks kõik vähemalt 60-aasased inimesed – neil soovitatakse teha igal sügisel tõhustusdoos.

Koroonaviiruse vastu võitlemisel on oluline, et vaktsineerimine oleks tõhus ja järjepidev. Eestis on kerge uskuda, et Saksa sarivaktsineerija, kes tegi ühe päeva jooksul 217 kaitsesüsti, on teinud suure panuse raskes olukorras. Siiski on oluline meeles pidada, et vaktsineerimine peab toimuma vastavalt riiklikele õigusaktidele ja meditsiinilistele standarditele. Üksikisikute omavoliline tegutsemine võib põhjustada terviseriske ja kaose meditsiinisüsteemis. Loodame, et see juhtum ei kordu ning et kõik soovijad saavad vaktsineerimise õigeaegselt ja ohutult.