Saksa majandus langes 2023. aastal | Välismaa

2215746heff3t24

Tere tulemast Eestisse! Saksa majanduse langus 2023. aastal on teema, mis on pälvinud suurt tähelepanu üle kogu maailma. See sündmus on mõjutanud mitmeid riike, sealhulgas ka Eestit. Saksa majanduse välismaine langus on pannud paljud muretsema tuleviku väljavaadete pärast. Sellest tulenevalt on oluline mõista, kuidas see mõjutab Eesti majandust ja milliseid samme võetakse, et leevendada võimalikke tagajärgi. Olles osa globaalsest majandusest, on oluline jälgida selle sündmuse arengut ning mõista selle mõju Eesti rahvale ja majandusele.

Saksa majandus langes eelmisel aastal 0,3 protsendi võrra, selgub Saksamaa föderaalse statistikaameti (Destatis) esialgsetest andmetest. Lisaks kehvadele majandusnäitajatele kimbutavad riiki streigid transpordisektoris ja põllumeeste meeleavaldused.

Kokku langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,3 protsendi võrra eelmisel aastal võrreldes 2022. aastaga. Samasugune 0,3-protsendiline langus leidis aset ka eelmise aasta neljandas kvartalis, selgub esialgsetest andmetest.

Saksamaa on ainus G7 riikidest, mis eelmisel aastal majandusteadlaste arvutuste kohaselt langes. Kuigi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ennustab Saksamaale alanud aastal 0,9-protsendilist majanduskasvu, võib majanduslangus jätkata ka sel aastal.

“Eeldame, et praegune stagnatsiooni ja kerge majanduslanguse seis jätkub. Tegelikult on suur risk, et 2024. aasta osutub järjekordseks majanduslanguse aastaks. See oleks esimene kord alates 2000. aastate algusest, kui Saksamaa majandus langeks kaks aastat järjest, kuigi see peaks jääma kergeks languseks,” ütles ING majandusteadlane Carsten Brzeski Politicole.

Saksamaa majanduse probleemid on mitmekülgsed. Riiki tabas eriti valusalt viimased kolm aastat kestnud energiakandjate hindade tõus. Kuigi energiahinnad on stabiliseerunud ja isegi veidi langenud, võivad need uuesti tõusma hakata Punasel merel tankeritele ja kaubalaevadele toimuvate huthi mässuliste rünnakute tõttu. Samuti kahjustavad rünnakud rahvusvahelist kaubandust, millest Saksamaa sõltub suure eksportiva riigina olulisel määral.

Loe rohkem:  Bloomberg: Ida-Euroopas kasvab pettumus Lääne-Euroopa suhtes | Välismaa

Maailmakaubandus langes läinud aasta detsembris 1,3 protsenti võrreldes novembriga.

“See kajastus ka langenud kaubandusnäitajates Saksamaal ja Euroopa Liidus,” ütles Politicole Kieli Instituudi kaubanduspoliitika spetsialist Julian Hinz.

Siiski ütlesid Destatise ametnikud esmaspäevasel pressikonverentsil, et on liiga vara öelda, kas Punasel merel toimuv mõjutab alanud aasta majanduskasvu.

Kuid Saksamaad on tabanud ka teised kriisid. Novembri keskpaigas langetatud Saksamaa põhiseaduskohtu otsus sundis valitsust uuesti kinni pidama hakata rangetest põhiseaduslikest eelarvereeglitest, mis tingis vajaduse riigieelarve puudujäägi 17 miljardi euro võrra vähendamise järele.

Kuna osa kärpe katmiseks pakkus valitsus välja põllumeestele mõeldud diiselkütuse soodustuse lõpetamist ning põllumajandustehnikale rakenduvate maksude tõstmist, otsustasid Saksamaa põllumehed korraldada meeleavaldusi, mille käigus blokeeritakse liikumist maanteedel.

Kuigi valitsus loobus põllumajandustehnika suuremast maksustamise plaanist ning tegi ettepaneku kaotada diiselkütuse soodustuse järk-järgult, pole põllumehed meeleavaldusi lõpetanud. Protestijate nõudeks on kõikidest põllumajandust puudutavatest muudatustest loobumine.

Lisaks arvavad osad analüütikud, et riigieelarve kulutuste kärpimine kahjustab majandust.

“Kasinuspoliitika pakett avaldab negatiivset fiskaalset mõju majandusele 30 miljardi euro ulatuses. Kuigi see pole võrreldav oma ulatuses, meenutab see protsüklilist poliitikat, mida ajas kantsler Heinrich Brüning 1930. kuni 1932. aastani, mis sillutas teed natsidele,” kirjutas valitsuse endine majandusnõunik Peter Bofinger väljaandes Social Europe.

Kuigi Bofingeri dramaatilised võrdlused 1930. aastatega pole erilist poolehoidu leidnud, arvavad ka mõned teised analüütikud, et range rahanduspoliitika ei luba Saksamaal reageerida mitmele majanduse ees seisvale pikaajalisele väljakutsele nagu taristu ning elanikkonna vananemine.

Selliste hinnangutega pole nõus Saksamaa liberaalne rahandusminister Christian Lindner ja Saksamaa keskpanga president Joachim Nagel, kes prognoosivad, et majandus kohaneb muutunud tingimustega.

Ka Euroopa Komisjon ennustab Saksamaale alanud aastal majanduskasvu, millele peaks aitama kaasa langenud inflatsioon ja globaalse nõudluse taastumine.

Loe rohkem:  EL ootab riikidelt suuremat panust veealuse taristu kaitsmisse | Välismaa

In conclusion, the news of the German economy falling in 2023 is concerning for Estonia as well as for the rest of the world. As a small, open economy, Estonia is highly dependent on its trading partners, including Germany. The repercussions of Germany’s economic downturn may be felt in Estonia, leading to potential concerns for businesses and individuals. It is important for Estonia to closely monitor the situation and take necessary precautions to mitigate any potential negative impacts on its own economy. Additionally, it highlights the interconnectedness of global economies and the need for collaborative efforts to address economic challenges.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga