Saks: Venemaa sõjajõudude suurendamine Eesti piiri taga on kõigest plaan | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimase aja sündmused on tekitanud muret meie riigi ja selle naabri Venemaa vaheliste suhete pärast. Saksamaa kaitseministri Annegret Kramp-Karrenbaueri väited Venemaa sõjalise kohaloleku suurenemisest Eesti piiri lähistel on tekitanud palju küsimusi ja ärevust. Kas see on tõeline oht või lihtsalt osa Venemaa suuremast plaanist? Kuidas see võib mõjutada meie riiki ja rahvast? Tule ja saa teada rohkem sellest olulisest teemast ning kuidas see võib mõjutada Eesti tulevikku.

Julgeolekuekspert Rainer Saksi sõnul on Venemaa sõjajõudude suurendamine Eesti piiri taga kõigest plaan, mis on seotud Soome ja Rootsi NATOga liitumisega.

“Välisluureameti raportist lugedes – need on esialgu plaanid. Venemaa peab reageerima nii NATO laienemisele. Soome ja Rootsi on liitunud NATO-ga. See on väga oluliselt tugevdanud NATO kohalolekut Läänemere piirkonnas,” ütles Saks.

“Venemaa on kandnud väga suuri kaotusi Ukrainas, mistõttu ta peab hakkama taastama ja kasvatama heidutust lääne suunal,” lisas Saks.

Tema sõnul on relvajõudude suurendamine Eesti piiri taga kõigest plaan ning Venemaal formeeritud uued üksused lähevad Ukrainasse.

Ta rõhutab, et praegused Vene üksused, kes Ukrainas sõdivad, on palju halvemini välja õpetatud ja varustatud, kui need mis olid seal sõja alguses.

Saksi hinnangul pole kahanenud Euroopa riikide tahe kaitsekuludesse panustada.

“Üldine tahe on kasvanud. Meie ülesanne on oma kaitsevõimet pidevalt kasvatada. Kui vaja suurendame kaitsekulutusi, toodame rohkem relvastust. Kõike seda on vaja teha praegu, selleks, et hiljem ei oleks vaja Venemaale relvad käes tõestada, et me hakkame vastu,” sõnas Saks.

On märke, et Venemaa elanikud hakkavad sõjast väsima. “Ma arvan, et see tuleneb eelkõige suurtest kaotustest. Need kaotused ükskord jõuavad Vene ühiskonnale kohale. Ja sellisel juhul ma usun, et see tuleb survega Venemaa poliitjuhtkonnale,” lausus Saks.

Saksi arvates on Kaja Kallase lisamine Venemaa tagaotsitavate nimekirja improviseeritud samm, millel ei ole tõsiseid tagajärgi.

“See kahtlemata suurendab tema tuntust. Ma ei usu, et tal sellest mingeid tõsiseid probleeme tekib,” ütles Saks.

“Erinevatest riikidest on pandud erinevad poliitilised grupid. Leedust üks minister, Lätist hulk parlamendiliikmeid. Ju siis Kaja Kallase tegevus käib Venemaale ka natukene rohkem närvidele, et teda otsustati niimoodi personaalselt heidutada,” lausus Saks.

Riigisekretäri lisamine tagaotsitavate nimekirja on Saksi jaoks arusaamatu.

Saksi sõnul on Euroopas kasutatud taristu ehitamisel tehnoloogiat, mis tuleb riikidelt, kes esitavad Euroopale globaalse väljakutse.

“Siin on Euroopa pikka aega väga hooletu olnud. Nüüd on hakatud kainenema. Kriitilises taristus ei tohiks massiliselt kasutada, ega sõltuda nende riikide tehnoloogiast, kellega toimub globaalne konkurents,” sõnas Saks.

Ta mainib ka, et Hiinas toodetud robottolmuimejad ohtu ei kujuta.

“Siin ei tohi inimesi hirmutada. Internetist sõltuvad kodumasinad on meie elu igapäevane paratamatus. Ei pea kartma igat masinat nagu Hiina agenti,” ütles Saks.

In conclusion, the report on the increase of Russian military forces near the border of Estonia is concerning, but it is important to approach this news with caution. It is crucial for Estonia to stay vigilant and continue to work closely with its international allies to monitor the situation and ensure the safety and security of the country. It is also important to engage in dialogue with Russia and strive for diplomatic solutions to any potential concerns. Estonia’s commitment to ensuring its sovereignty remains unwavering, and the government will continue to closely monitor developments in the region.