Reitingute erisaade: erakondade reitingute ebastabiilsus võib jätkuda | Eesti

Tere tulemast! Täna räägime sellest, kuidas erakondade reitingud Eestis võivad jätkata ebastabiilsust. Erisaates uurime, mis on viinud erakondade reitingute kõikumiseni ja millised võivad olla selle tagajärjed tulevikus. Arutame, kuidas see mõjutab poliitilist maastikku ja valimiste tulemusi. Lisaks kaalume erinevaid võimalusi, kuidas erakonnad saavad oma reitinguid stabiliseerida. Oluline on mõista, kuidas see kõik mõjutab Eesti ühiskonda ja poliitikat tervikuna. Jääge meiega ja avastage selle teema põnevad nüansid koos meie ekspertidega!

Praegune ebastabiilne olukord erakondade reitingutega võib jätkuda ka tulevikus, leidsid Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Urmet Kook ja Anvar Samost ERR-i erakondade reitingute erisaates.

ERR-i tellitud Kantar Emori uuringust selgus, et Isamaa toetus langes eelmise kuuga võrrelduna 25 protsendilt 22 protsendile. Reformierakonna toetus tõusis 15 protsendilt 19 protsendile.

Kolmandal-neljandal kohal on EKRE ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond võrdselt 17 protsendi suuruse toetusega.

Detsembris oli EKRE reitnig 20 protsenti ja sotside reiting 12 protsenti. Keskerakonna toetus langes 15 pealt 14 protsendile. Eesti 200 toetus langes aga kuuelt protsendilt nelja peale. Sama suur oli Kantar Emori küsitluses ka parlamendiväliste Parempoolsete toetus. Rohelisi toetas jaanuaris kaks ja Vasakparteid üks protsent valijatest.

“Erakondade reitingud on muutunud ebastabiilseks. On väga suured muutused võrreldes eelnevate kuudega. Selline dünaamika võib ka jätkuda järgnevatel kuudel,” ütles Aivar Voog.

Voog tõi välja, et Keskerakonna toetajate seas on venekeelsete valijate toetus kasvanud üle 50 protsendi 51 peale.

Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus venekeelsete valijate seas on tõudnud, 17 pealt 19-le. See tõus on Voogi hinnangul tulnud osal Eesti 200 arvelt.

Ta lisas, et Eesti 200 üldine langus võib olla ka juhuslik. “Potentsiaali neil on. Nende poolt kaaluks hääletamist kuskil 20 protsenti valijatest. Eesti 200 on kehvemas seisus ka Reformierakonna ja SDE tõusu tõttu,” lausus Voog.

Kook osutas asjaolule, et õpetajate palgaküsimuste teemal on põhifookus kandunud valitsuskoalitsiooni sisse ja näiteks Isamaa ei ole enam olnud kuigi domineeriv.

Voog tõdes, et opositsioon on meediakajastuses jäänud sel teemal selgelt varju.

Ta märkis, et ka koalitsioonis see on sotsid ja Eesti 200 seda teemat käsitlenud erinevalt. “Eesti 200-l on nõrgem kuvand,” ütles Voog.

Anvar Samosti sõnul on sotsid ja nende juht Lauri Läänemets suutnud aktiivselt pildil olla ja Läänemets on ka üks tsiteeritumaid poliitikuid.

Eesti 200 on Samosti sõnul selgelt varju jäänud. “Me oleme küll kuulnud Kristina Kallasest palju, aga eriti mitte teistest Eesti 200 poliitikutest. Ilmselt Kristina Kallas valijate jaoks ei seostu otseselt Eesti 200-ga,” rääkis Samost.

Voog märkis, et Eesti 200 proovib olla küll aeg-ajalt väga jõuline, aga siis vajub retoorikas taas ära.

Kook ütles, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on olnud algusest peale selle koalitsiooni opositsioonilisem pool. Nende kuvandit on Koogi sõnul tugevdanud ka see, et sotsid on viimasel ajal saanud uusi liikmeid teistest erakondadest. “Kui ühe erakonnaga liituvad inimesed teistest erakondadest, siis see näitab, et minnakse erakonda, mis on tugev. Me ei ole kuulnud, et keegi oleks Eesti 200-ga liitunud,” sõnas Kook.

Samost lisas, et ülejäänud Eesti 200 ministrid on haridusministri kõrval väga vähe nähtavad. “Tavaliselt on välisministril meediasse jõudmiseks soodne positsioon. Aga kuna julgeolekuolukord on kriitiline, siis väga palju võtavad sõna nendel teemadel peaminister ja president ning välisminister on hoopis eemal koos kaitseministriga,” sõnas Samost.

Kook avas veel ühe aktuaalse teema, mis võib tema hinnangul avaldada mõju ka erakondade reitingutele. Selleks on vaidlus ja emotsioonid president Alar Karise otsuse ümber kutsuda vabariigi aastapäeva vastuvõtule vaid osa riigikogu liikmetest. Eriti võib tekkida siit mõju Reformierakonnale seoses sellega, et peaminister Kaja Kallas on öelnud, et tema vastuvõtule ei lähe.

Voogi sõnul tekitab see teema kahetisi tundeid. “Kallase mõjul Reformierakonna toetuse tõus on ju kadunud. Tema osa Reformierakonna kuvandis on kadunud. See on jäänud ajaloo ja teiste liikmete rollina. Kui sa lähed sellise usaldusväärse institutsiooniga nagu president vaidlusse, siis see hästi ei mõju,” hindas Voog.

Samost arutles, et Reformierakond võib olla teinud analüüsi sellest, et vastandumine õpetajatele võib Reformierakonna baasvalijatele olla vastuvõetav.

Kook küsis, et õpetajate streik jätkub ka järgmisel nädal, siis kumba poolt hakkab avalikkus rohkem süüdistama, kas streikivaid õpetajaid või valitsust.

Samost ütles vahele, et Norstati uuringu järgi on avalikkuse toetus streigile kõrge.

Voogi sõnul sõltub see avalikkuse arvamus ka sellest, kuidas peaministril õnnestub praegust jäika joont jätkata.

Kook küsis Voogilt veel selle kohta, kuidas võivad mõjutada erakondade reitingute üldist pilti Euroopa Parlamendi valimised.

Voog vastas, et kindlasti see on üks võimalus erakondadel tuua uusi ja ka vanu nimesid avalikkuse ette, ent see võib osutuda ka teatud pingete allikaks. Sügiseks on Voogi sõnul aga Euroopa Parlamendi valimiste mõju lahtunud.

Kokkuvõtvalt, erakondade reitingute ebastabiilsus võib jätkuda ka tulevikus, kuna poliitilised meelsused ja olukorrad on pidevas muutumises. Kuigi hetkel on näha teatud trende erakondade toetuses, võivad need kiiresti muutuda sõltuvalt erinevatest teguritest. Seega on oluline jälgida ja analüüsida põhjalikult poliitilisi reitinguid ning nende dünaamikat, et paremini mõista Eesti poliitilist maastikku ja tulevasi arenguid. Eraisikuna on oluline teha teadlikke otsuseid poliitiliste eelistuste osas ning jälgida hoolikalt erakondade tegevust ja seisukohti.