Briti Tööerakonna energeetikalubadused sattusid küsimärgi alla | Välismaa

2230371hcd50t24

Tere tulemast Eestisse! Läheme täna sügavale poliitikasse, kus Briti Tööerakonna energeetikalubadused on viimasel ajal küsimärgi alla sattunud. See on tekitanud palju poleemikat ja segadust nii kodumaal kui ka välismaal. Kui sa oled huvitatud poliitikast ja keskkonnaküsimustest, siis see teema pakub kindlasti huvi. Oleme siin, et valgustada sind selle olulise teema üksikasjades ja arutada, millised võivad olla selle mõjud nii Ühendkuningriigile kui ka rahvusvahelisele kogukonnale. Lisaks saad teada, kuidas see võiks mõjutada ka Eestit ja teisi Euroopa riike.

Ühendkuningriigi opositsiooniline Tööerakond juhib veenvalt kõikides küsitlustes kõigest mitu kuud enne Briti üldvalimisi. Ometi suhtuvad analüütikud skeptiliselt erakonna lubadusse üle minna 100 protsendi ulatuses fossiilkütustest vabale elektritootmisele 2030. aastaks.

Fossiilkütustest vabanemine elektritootmisel on Tööerakonna juhi Keir Starmeri üks viiest “missioonist”, mida ta lubab võimule pääsemise korral täita. Tegemist on osaga erakonna laiemast lubadusest rahastada laenu abil üleminekut süsinikuneutraalsusele 2050. aastaks.

Plaani kohaselt toodetaks kogu vajaminevat elektrit tuule-, päikese-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades.

Analüütikud hoiatavad, et niigi ambitsioonika plaani elluviimine on muutumas aina raskemaks pärast seda, kui Prantsuse riiklik energiafirma EDF teatas sel nädalal uue Inglise tuumajaama Hinkley Point C valmimise edasilükkamisest kõige varasemalt 2029. aastasse koos edasiste viivituste võimalusega.

3,2 gigavati võimsusega Hinkley Point C peaks saama esimeseks tuumajaamaks, mida avatakse Ühendkuningriigis aastakümnete jooksul. Esialgsete plaanide järgi pidi see alustama tööd juba eelmisel aastal.

Siiski väidab anonüümseks jääda soovinud Tööerakonna ametnik, et erakonna eesmärki saab ellu viia ka ilma selle tuumajaamata.

“Erakonna puhta energia 2030. aasta plaan ei sõltu Hinkley C valmimisest,” ütles ta Financial Timesile, lisades, et võimalikuks alternatiiviks on olemasolevate Briti tuumajaamade kasutusea pikendamine ning ühenduste parandamine teiste riikidega.

Loe rohkem:  Ukraina relvajõudude peastaap: Venemaa kaotas juunis 3 lennukit ja 350 tanki | Välismaa

Ühendkuningriigis viit tuumajaama opereeriv EDF soovibki pikendada neist nelja kasutusea, mis praeguste plaanide järgi lõpetavad tootmist 2028. aasta märtsis. Siiski sellise otsuse langetamine vajab ohutusjärelevalvega tegeleva asutuse heakskiitu ning tegemist oleks ainult ajutise lahendusega.

Analüütikud ütlevad, et Tööerakond oleks sunnitud kasutama elektrinõudluse katmiseks gaasielektrijaamu, mis ei võimaldaks eesmärki täita.

Näiteks ütles energeetika-alast analüüsi pakkuva ettevõtte Cornwall Insight analüütik Tom Edwards, et tuumajaamade sulgemise tõttu tuleks võtta kasutusele gaasielektrijaamu vajaliku võimsuse tagamiseks.

“On aegu, kui meretuulepargid katavad nõudlust, kuid nende toodang on kõikuv,” ütles ta.

Tuumaenergiat vaadeldakse olulise osana madala süsinikuheitmega energiatootmisest, sest see pakub püsivat baasvõimsust, erinevalt päikese- ja tuuleenergiast, mille toodang sõltub ilmastikuoludest, kirjutab Financial Times.

Osad analüütikud kahtlevad, kas ka konservatiivide juhitud valitsuse enda vähemambitsioonikas eesmärk on realistlik Briti tuumajaamade ehituse viivituste tõttu. Konservatiivid soovivad üle viia 95 protsenti elektritootmisest madala süsinikuheitmega energiaallikatele 2030. aastaks.

Tööerakonna varienergeetikaminister Ed Miliband süüdistas tuumajaamade ehitusega seotud probleemides konservatiivset valitsust.

“Viimane Tööerakonna juhitud valitsus valis välja mitu kohta uute tuumareaktorite ehituseks ning pärast 14 aastat [konservatiivide] valitsust ei tooda ükski neist lähiaastatel elektrit,” ütles Miliband.

Briti valitsus on seadnud eesmärgiks 2050. aastaks 24 gigavati koguvõimsuses tuumareaktorite ehitust, olemasolevate Briti tuumareaktorite koguvõimsus on 5,9 gigavatti.

Kokkuvõttes tundub, et Briti Tööerakonna energiaküsimustega seotud lubadused on sattunud küsimärgi alla. Oluline on, et erakonnad peavad oma lubadustest kinni ning suudavad oma plaane jätkusuutlikult ellu viia. Seega on oluline, et Tööerakond suudaks leida tasakaalu oma energiapoliitikas ja tagada, et nende lubadused oleksid realistlikud ja teostatavad. Energiasektor on oluline osa igast riigi majandusest, seetõttu on oluline, et erakonnad suudaksid pakkuda usaldusväärseid plaane ja lubadusi selle valdkonna jaoks.

Loe rohkem:  Rootsi tahab minna kaitsekuludega 2,5 protsendi suunas | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga